„Me ei lähe rahva ette konkreetsete raieplaanidega, vaid ootame kohalike arvamust juba enne metsatööde kava koostamist,“ märgib RMK peametsaülem Andres Sepp. Ta möönab, et mõneti on see asjaolu rahvas ka nõutust tekitanud, kuna ei osata arvata, milliseid ettepanekuid nad teha saaks, kui pole teada, kus konkreetselt raiuma hakatakse.

„Ootame kohalikelt ja teistest asjast huvitatud inimestelt ja ühendustelt kõigepealt ettepanekuid selle kohta, millised on kohapealsed eripärad, millele tuleb kindlasti metsa majandamise kava koostades tähelepanu pöörata. Näiteks kas saaks raietöid teha selliselt, et need kogukondi võimalikult vähe häiriksid; kas teha neid ühel aastal rohkem või teha vähemal määral ja pikema perioodi jooksul; kuidas raiealasid metsa paigutada; mismoodi pannakse uus mets kasvama jms,“ selgitab Sepp.

Tuleb metsas ära käia ja ennast kurssi viia
SA Eesti Terviserajad juht Alo Lõoke

Väga agaralt on KAH-alade majandamise aruteludes osalenud Sihtasutuse Eesti Terviserajad juht Alo Lõoke, kes hindab kaasamisprotsessi väsitavaks, aga õpetlikuks. Väga oluliseks selle juures peab ta metsas käimist.

„Kokkulepped ja hea tulemus sünnivad vastastikku austamisest ja heast koostööst ning loomulikult ka sellest, et tuleb metsas ära käia ja ennast kurssi viia,“ lausub ta.

Lõokese sõnul on RMK suures plaanis tema tehtud ettepanekuid arvesse võtnud ja need lähevad lahendamisele raietööde käigus. „Et enne raiet, selle ajal ja järel oleks meie terviseradade rajameistritel ja RMK-l samad arusaamad, on plaanis raiealad looduses koos üle vaadata.

„Otseselt lagedaid alasid radade kõrvale vägisi tulemas ei ole – nende vahele tulevad vähemalt puhvertsoonid,“ märgib Lõoke. „Kindlasti on tulemas hooldusraiet radade kõrval, et kinnikasvav rajakoridor laiemaks saada või mõni okkaid puistav kuusk saaks suusaraja kõrvalt ära. Usun, et näeme ka ilusaid aegjärkseid raieid. Igal rajal on eri lahendus ja vajadused. Katsume neist parimad leida ja teostada.“

Raieplaan ei tähenda kohe lageraiet

Peametsaülem märgib sedagi, et üsna sageli kipub rahvas arvama, et „kui nüüd RMK siin meie kodumetsades raieplaane seab, siis ta kõik võimaliku ka lagedaks raiub“.

„Tegelikult ei ole see üldse nii,“ kinnitab Sepp. „Tõsi on, et KAH-aladel leidub metsi, kus me plaanime ka lageraieid, sest nii on metsa kõige mõistlikum uuendada, ent ka neid planeerides saame rahva soovil kindlates metsaosades puid kasvama jätta, teha raieid väikestel tükkidel, pikema perioodi jooksul jms.“

Et arusaamatusi juba eos vältida, korraldas RMK viimati avalikustatud KAH-alade puhul kokkusaamisi kohaliku rahvaga üsna pea pärast seda, kui metsatööde plaanist teada andis.

Sepa hinnangul õigustas see end, sest varasem kaasamine aitas asju selgeks rääkida ja asjatuid hirme maha võtta.

„Näiteks Harjumaal Paunküla Heaolukeskuse töötajad tundsid väga muret, et raiuma hakatakse metsas, kus nad paintball’i-mänge korraldavad, kuid RMK arvestab nende sooviga ega kavatse sel alal raiuda,“ tõi Sepp näiteks.

Kokkulepped ei sünni alati hõlpsalt

RMK eesmärgiks on jõuda kõikidel puhkudel enne metsatöödega alustamist töödele esitatavates tingimustes kogukondadega kokkuleppele.

Kogemus näitab, et see on võimalik, kuid üksmeelele jõuda ei ole lihtne, on ka neid, kes jäävadki lõpuni eriarvamusele. Viimati mainitud juhtudel ollakse enamasti seda meelt, et kodumetsades pole üldse raiuda tarvis. Riigimetsa majandaja jaoks ei taga selline ettepanek aga seda, et ka 50–100 aasta pärast kasvaksid selles piirkonnas praegusega samaväärset (majanduslikku, ökoloogilist, sotsiaalset ja kultuurilist) kasutust võrdsetel määradel võimaldavad metsad.

Sepp meenutab, et on olnud üsna mitu piirkonda, kus rahvas seisis alguses vastu igasugustele metsatöödele, ent koos arutades ja metsi üle vaatamas käies on raiete osas siiski kokkuleppele saadud ning metsa majandamise vajadust mõistetud.

Näiteks põhjustasid suurt vastuseisu ja pälvisid ka hulganisti avalikku kajastust raieplaanid Narva-Jõesuus. Kuna niisugune kaasamise protseduur nagu nüüd tollal (aastal 2017) veel ei kehtinud, teavitas RMK oma kavatsustest metsi majandada Narva-Jõesuu linnavalitsust. Et samal aastal oli RMK juba linnametsades raieid teinud, niisamuti raiuti erametsades ning ammu polnud sealkandis metsa maha võetud, tekitasid need raied ja uued raieplaanid furoori. Peeti koos valla ja rahva esindajatega koosolekuid, kus RMK selgitas oma plaane, kuid vaatamata sellele nõuti rahvaalgatuse korras sealsete riigimetsade kaitse alla võtmist. Kuna pöördumisele kirjutas alla rohkem kui tuhat inimest, arutas seda ka Riigikogu, kes ütles, et tuleb kokku leppida ja raiuda raieküps mets 40 aasta jooksul.

Üks küsimus. „Väga oluline, et oli võimalus kirjalikult ettepanekuid esitada.“
Tänavu on üsna palju kõlapinda saanud ka RMK raieplaanid Hiiumaal, kus ühes paigas, Kalestes, on majandamiskava koostamine praegu peatatud, kuna kohalik kogukond on algatanud kaitse alla võtmise menetluse. Kolme tänavu arutluse all olnud ala puhul on metsamajandamiskavad aga kinnitatud.
Kaasamiskoosolek Hiiumaal Kalestes. Paremal Hiiumaa vallavanema asendaja Hergo Tasuja.

Hiiumaa vallavanema asendaja Hergo Tasuja, kuidas teie hinnangul on kaasamisprotsess Hiiumaal käima läinud ja õnnestunud? Kas ettepanekutega on arvestatud?

Minule kõrvaltvaatajana, aga ka protsessis osalejana tundub küll, et kaasamine KAH-alade puhul Hiiumaal toimus ja toimis. Kohalik metsaülem Andres Tammeveski on protsessi käigus olnud aktiivne, kättesaadav ja avatud, mis kindlasti aitab asjaga sisulisemalt tegeleda.

Üpris palju on ettepanekutega arvestatud. Samas võib olla osapooli, kes soovinuks, et nende ettepanekud suuremas mahus kinnitatud kavasse oleks jõudnud. Ent hindan, et tegevuse käigus siiski püüti ühisosa leida.

Väga oluline, et oli võimalus kirjalikult ettepanekuid esitada, aga toimusid ka vahetud kohtumised metsas, kus töid planeeriti.

Et peametsaülem Andres Sepp osales ka Hiiumaa vallavolikogu istungil, kus KAH-alade teemat käsitleti, näitab, et see on oluline saare kogukonna jaoks, aga samas ka hea märk RMK soovist olla avatud.

Mida rohkem me erinevate osapooltega sel teemal vahetult infot ja mõtteid vahetada saame, seda suurem tõenäosus on, et leiame kuldse kesktee.

„Seejärel tegi RMK veerandile kõige vanemale ja kiiremat raiet nõudvale metsaosale, mida on kokku 46 hektarit, kümne aasta raiekava, mis nüüdseks on ka kinnitatud. Arvestasime sealjuures rahva soovidega ning korrigeerisime raiekava soovide põhjal veel käesoleva aasta kevadel peetud koosolekul,“ selgitab Ida-Virumaa metsaülem Alar Süda kokkuvõtvalt. Ta täpsustab, et metsas käidi üheskoos kahel korral, lisaks peeti selgituste andmiseks veel mitmeid koosolekuid.

„Lõplik korrigeeritud kokkulepe on 18,5 hektarit lageraiet ja 23,8 hektarit aegjärkset raiet ning töödega plaanime tänavu sügisel algust teha,“ märgib Süda.

Selle plaaniga jäid nõusse nii tollase rahvaalgatuse eestvedaja kui ka linnavalitsus.

„KAH-alade koosolekutel oli huvilistel kaks lähenemist – ühed, kes olid kõikide raiete vastu, ja teised, kes püüdsid mõista, aru saada ja leida kompromissi, et oleks tagatud jätkusuutlikkus ja säilitatud maksimaalselt väärtuslikud puhkealad ja muud väärtused,“ meenutab Narva-Jõesuu keskkonnakaitseinspektor Jaan Metsis läbirääkimiste perioodi.

Metsise sõnul püüdis metsaülem Alar Süda iga kord maksimaalselt jagada selgitusi ja leida ka vajalike kompromisse.

„Hetkel võib öelda, et on olemas õrn tasakaal kõikide huviliste vahel,“ lausub Metsis ja täpsustab, et loodetavasti tehakse raied nii, nagu on kokku lepitud, et lubatu ja tegelikkus ei erine.

Ka arutelu raieplaanide üle Lindoral, kus igal aastal 28. oktoobril laata peetakse, päädis tänavu veebruaris petitsiooniga Lindora metsade kaitseks. Pöördumise algatajad tegid ka ettepaneku kogukonnaga kohtumiseks ja koostöö alustamiseks ning selle aasta naistepäeval peetigi uus koosolek, kus lepiti kokku, et üks eraldis RMK lõkkeplatsi ümber jääb raiumata ja kahel eraldisel teeb RMK aegjärkset raiet, nii nagu RMK algselt ka kavandas.

„Kohalikul kogukonnal on hea meel, et oli võimalik viisakalt mõtteid vahetades leida kompromisslahendus, ja soovitab edaspidigi RMK-l rohkem kuulata ja kaasata kohalikke, ka siis, kui nende seas pole metsamajanduse eksperte või mõne metsa säilitamine on kohalikele oluline põhjustel, mis RMK-le alati mõistetavad pole,“ kirjutas üks Lindora kogukonna esindajaist, Kaia-Kaire Hunt pärast koosolekut Facebookis Kagu-Eesti Loodusrahva seinal.

Lindora koosoleku osalised tänavu märtsikuus pärast läbirääkimisi ja kokkuleppele saamist. Paremal peametsaülem Andres Sepp.

Hunt ütleb, et petitsioon algatati, sest esimene koosolek, mille RMK tänavu jaanuaris korraldas, ei jõudnud suure osa kogukonnani.

„Petitsioon oli ainus võimalus näidata, et metsa puutumatuna säilimise poolt on rohkelt kohalikke,“ selgitab Hunt.

Hunt rõhutab, et kaasamisprotsessis, mida RMK rakendab, on metsameestel oluline mõista, et kogukonnal on õigus olla metsamajandamise osas RMK-st teistsugusel arvamusel, seda avaldada ja oma õiguste eest seista.

„Meie ju elame igapäevaselt selles kohas, käime jalutamas, marjul, seenel vms. Mitte ühtegi tõekspidamist ei tohi naeruvääristada ega pidada valeks puhtalt seepärast, et ollakse ise teisel arvamusel,“ põhjendab ta, lisades, et RMK peaks kuulda võtma, mõistma ja arvestama sedagi, et leidub inimesi, kelle jaoks ei ole intensiivne metsamajandus jätkusuutlik ega loodus- ega inimsõbralik tegevus.

Nüüdseks on Lindoral vastavalt kokkulepitule raied eespool mainitud paikades tehtud ning Võrumaa metsaülema Agu Palo kinnitusel ei ole nende pärast keegi ühtegi halba sõna öelnud.

„Eks simunapäeval 28. oktoobril saavad Lindora laadalised ka oma hinnangu anda,“ nendib Palo.

RMK teeb rahva soovil raieplaane ringi

Vastavalt ühistele aruteludele ja kohalike kogukondade ettepanekutele on RMK raieplaane ringi teinud nii mõnelgi KAH-alal.

„Valgamaal Sarul muutsime ühe lageraie turberaieks, Poril määrati üks ala vääriselupaigaks, jätsime ära uue tee ehituse ning muutsime ühel alal raieaastat,“ toob Valgamaa metsaülem Risto Sepp näiteid. „Tartu maratoni rajal raieplaanidesse muudatusi ei tehtud, kuid tegime muudatuse uuendatava puuliigi osas – kuuse asemel istutame kaske.“

Tartumaal Vooremäel kavandas RMK selleks aastaks nelja aegjärkset raiet pindalaga 8,3 hektarit, kuid raiesse läheb üks, 1,1 hektari suurune lank ja ülejäänud kolm raiutakse 2029. aastal.

Kubja-Kose-Meegomäe puhkealal aga jõuti koos Võru linna ja Võru valla juhtkonnaga ühisele otsusele, et lauluväljakuga vahetult piirnevas metsas kavas olnud aegjärkne raie asendatakse valikraiega ja eraldise laululava poolses osas piirdub RMK vaid kuivanud ja kahjustatud puude raiega.

Kaasamiskoosolek Haanjas suve alguses oli üks rahvarohkemaid.

Koos kogukonnaga on paika pandud muidki raieid puudutavaid üksikasju.

Näiteks Põlvamaa metsaülema Tiit Timbergi sõnul jagas RMK Kärnaküla KAH-alal küpse metsa eraldisi ja esialgselt kavandatud raiealasid selliselt, et järgneva kümnendi jooksul ei avata külaserva metsa raietega ning seega säilib Nedsaja külaplatsilt harjumuspärane vaade metsadele.

Saaremaal Orissaares aga otsustati vastavalt kohalike ettepanekutele jätta terviseraja ja langi vahele 20-meetrine puhver, kus jääb ka alusmets raiumata.

„Hea KAH-ala metsa majandamise kava sünnib ühiselt asju metsas arutades ja üksteist kuulates. Enamik, kellega oleme kokku puutunud, on seda meelt, et mets on väärtuslik vara ja seda tuleb majandada heaperemehelikult,“ tõdeb peametsaülem Andres Sepp. „Kokkuvõttes võime öelda, et RMK on väga rahul inimeste aktiivsuse ja sooviga oma kodumetsade majandamisel kaasa rääkida.“

Jaga
Kommentaarid