Majanduse oodatust kiirem taastumine kajastub ka riigi maksulaekumistes. See annab valitsusele hea võimaluse osast kevadel räägitud kärbetest loobuda. Kõigile eelarvest raha saajatele ei jätku ka uutes tingimustes nii palju raha, kui nad ideaalis sooviksid, aga olulist leevendust toob jõuline majanduskasv ikka. Näiteks keskmine brutopalk tõuseb järgmisel aastal juba üle 1600 euro ja keskmine pension 590 euroni (2023. aastal juba üle 600 euro). Kui see on kriis, siis...

Ärme siiski liiga kõvasti hõiskame, sest tegemist on prognoosiga. Need on koroonaajal kõvasti mööda läinud. Loota küll saab, et nüüdne prognoos on täpsem, sest „mida aeg edasi, seda paremini osatakse viirusega toime tulla, takistades seeläbi vähem igapäevast majandustegevust”. Tarneahelatest võib vahel ikkagi halbu üllatusi tulla – mingid tootmissisendid muutuvad defitsiitseks või ebameeldivalt kalliks –, aga vaevalt nii suuri, et need kogu majanduse kraavi lükkavad.

„Kiire inflatsioon jääb ajutiseks,” usuvad nii rahandusministeeriumi kui ka muudki analüütikud. Loodame, et nad ei eksi.

Lihtsat inimest võib enim nöökima hakata inflatsioon. Kõik eespool nimetatud tõusud ja kasvud on väga meeldivad, aga need toimuvad tavalisest kiirema hinnatõusu tingimustes. Eelmise aastaga võrreldes 5% tarbijahinnaindeksi tõusu (nagu juulis-augustis) pole Eestis tükk aega nähtud. Hoogsa hinnatõusu taga on praegu veelgi hoogsam majanduse taastumine ja kõrged energiahinnad, millesse andis suurima panuse elekter. „Kiire inflatsioon jääb ajutiseks,” usuvad nii rahandusministeeriumi kui ka muudki makroanalüütikud. Loodame, et nad ei eksi.