JUHTKIRI | Riigikogu, võta võim!
(63)Ma käisin sünnipäeval,
Ning mu keha on pisut nõrk.
Aga praegu istun ma oma mersu tagaistmel,
Ja diiselmootor laulab mulle vaikset laulukest.
Nii laulis Onu Bella pea kaks aastakümmet tagasi.
See viisijupp meenus president Kersti Kaljulaidi eilset riigikogu ees peetud kõnet kuulates. Parlament on andnud käest Eesti elu juhtohjad, istub resigneerunult auto tagaistmel ning laseb valitsusel ja ametnikel meie elu suunata – umbes nii kõlas Kaljulaidi sõnum.
Veelgi enam. „Rooli käest andnud või sellest aastatega lihtsalt ilma jäänud riigikogu, kes iseennast tihti tõsiselt ei võta, riskib parlamentaarse demokraatia tulevikuga,” hoiatas president.
Kaljulaidi mure on põhjendatud ja oluline: riigikogu pole suutnud kõige kiuste valitsuse kummitempli staatusest välja murda. Ta jookseb seadusloomes ministeeriumitel sabas ega ole neile võrdväärne sisuline partner.
Ent just riigikogu on ju seadusandja, rahvaesindus, põhiliste poliitarutelude lava ja kompromisside Meka. Olgu päevakorral võitlus koroonaga, sisuline kaasarääkimine riigieelarve küsimustes või hoopis rohepööre – riigikogu peaks olema see, kes arutab ja otsib ühisosa, ning poliitik see, kes otsustab. „Ei ole aus, et uute õiguste ja vabaduste tasakaalu üle otsustavad ametnikud,” hurjutas president.
EESTI PÄEVALEHE SEISUKOHT
Riigikogu liikmetele on vaja appi rohkem tippeksperte – igale riigikogu liikmele oma nõunik või rohkem asjatundjaid komisjonide ja fraktsioonide juurde.
Kaljulaidil on tuline õigus, riigikokku on vaja rohkem eksperte, kes valdavad teemasid süvitsi või kellel on võimalik neisse süveneda. Riigikogu liikmetele on vaja appi rohkem tippeksperte. Olgu lahendus igale riigikogu liikmele oma nõunik või rohkem asjatundjaid riigikogu komisjonide ja fraktsioonide juurde, aga muudatust on vaja.
Elu tagaistmel on küll mugav kulgeda, kuid see on mäng riigikogu ja laiemalt kogu esindusdemokraatia usaldusega.
President kutsus oma kõnes üles riigikogu liikmete palka tõstma, et muuta see võimekatele inimestele atraktiivsemaks karjäärivalikuks. Tema sõnul on rahvaesindaja ikkagi Eesti riigi tippjuht ja palk peab olema motiveeriv. Kui tõesti on praegusest suurem, näiteks nelja keskmise palga suurune palk see võluvits, siis ei maksa seda välistada. Ent palgatõusu tuleks vaadata ühes tervikus muude riigikogu kvaliteeti parandavate muudatustega ja kuluhüvitiste süsteemi reformiga. Kui tasu suurendada, siis tuleb olla ka selle vääriline.
