Soovin lugejatele väärt nõua anda, et teie elu lihtsamaks teha - kirjeldan õigusbüroo poole pöörduva kliendi tavalist muret. Nimelt on arve jäetud tasumata ja võlgnik ei vasta enam e-kirjadele või kõnedele ning nüüd on vaja kohtu kaudu raha kätte saada.

Tunne oma klienti tähendab ka kliendi maksevõimet, sest tagantjärgi ei aita leping, kohtuotsus ega pankrotimenetlus, kui kliendil ei ole raha.

Kliendist hooliv jurist ei alusta hagiavalduse koostamisega, vaid teeb võlgnikule taustakontrolli. Nimelt ei võimalda kohtuotsus võlgnikult raha kätte saada, kui võlgnikul raha ei ole. Tulenevalt sellest tuleb selgeks teha, kas võlgnikult saadav raha ületab kulutusi, mida selle raha saamiseks peab tegema - kulutused nagu juristi tasu, riigilõiv, pankrotimenetluse kulud jne.

Seega kontrollib jurist esmalt, kas võlgnikul on mõnel taustakontrolli veebilehel märgitud võlgasid. Maksuvõlad on kõige suurem punane tuli, sest kui juba maksuametil ei õnnestu oma raha kätte saada, siis on asjad juba halvasti. Samas tuleb siin olla tähelepanelik, et maksuametiga kokkulepitud maksegraafik ei tule taustakontrolli veebilehtedel välja, vaid seda peab maksuameti enda kodulehelt kontrollima.

Iseenesest ei ole võlad probleem, kui võlgnikul on aktiivne majandustegevus ning kinnisvara, sest siis on lootust, et võlad on ajutine nähtus või neid saab kinnisvara arvelt tasuda. Üldiselt näeb aga võlgniku profiil selline välja, et viimase kolme kvartali käive on 0 eurot, töötajate arv on kukkunud nullini ning äriühingu nimi on muutunud eksootiliseks ja raskesti hääldatavaks.

Kohtusse tasub muidugi pöörduda, kui võlgnikul on vara, sest kohtuotsusega väljamõistetud võlad rahuldatakse pankrotipesas esmajärjekorras. Kui aga taustakontrollis tuleb esile mitmeid punaseid tulesid, siis mina üldiselt ei soovita oma klientidel kohtusse minna - pigem kahjusid minimeerida. Pankrotimenetlus ei ole võluvits.

Toon näite oma kliendi võlgnikust, kelle vastu ei soovitanud kohtusse pöörduda, et minimeerida kliendi kahjusid. Võlgnik esitas pool aastat hiljem ise pankrotiavalduse. Pankrotimenetluses esitati võlgniku vastu nõudeid kokku summas 19 000 euro (kohtuotsusega rahuldatud nõuded). Pankrotimenetluses andis ajutine pankrotihaldur aru, et võlgniku viimane majandusaasta aruanne on esitamata ja seetõttu ei saa anda hinnangut raamatupidamise korralduse õiguspärasuse kohta. Äriühingu pangakontod on suletud või miinus seisuga. Kinnistuid ei ole. Sõidukeid ei ole. Ostjatelt laekumata arveid ei ole. Ehitisi kui vallasvara ei ole. Väärtpaberikontosid ettevõtte nimel avatud ei ole. Täiendavalt andis ajutine pankrotihaldur teada, et ettevõtte asutaja, juhatuse liige ja osanik A. A on selgitanud, et kuulis 2017ndal aastal oma sõbrannalt, et isik B. B maksab iga kuu mingi summa raha, kui A. A teeb firma, ise ta seal midagi tegema ei pea, on lihtsalt juhatuse liige ja laseb B. B ettevõttes tegutseda. Ajutise pankrotihalduri arvates võib olla tegemist olukorraga, kus isik meelitas võlgnikku pettuslikul viisil looma ettevõtet, et seejärel saada endale rahalisi soodustusi ettevõtte majandustegevusest.

Ajutine pankrotihaldur on arvamusel, et ilmselt oleks perspektiivitu ka nõue juhatuse liikme vastu. A. A ei ole kinnistuid, sõidukeid ega muud ajutisele haldurile teadaolevat vara. Täitemenetlusregistri andmeil on A. A kohtutäiturite juures täitmisel 4 nõuet vähemalt summas ca 7000 eurot.

Võlausaldajatel on kaks valikut, kas tasuvad pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti 2000 eurot, et jätkata pankrotimenetlusega või lasevad pankrotimenetlusel raugeda ehk äriühing kustutatakse äriregistrist ning kõik võlausaldajad jäävad rahadest ilma. Ükski võlgnik ei olnud nõus täiendavaid kulutusi tegema ehk võlgnik on äriühingute registrist tänaseks päevaks kustutatud.

Loo moraal on, et kui tööd on palju ja pole aega uurida tellija tausta, siis võib-olla tasuks ikkagi ühe minuti selleks võtta. Kui tellijal on võlgasid, siis tuleb küsida 100% ettemaksu, et vältida täiendavaid kulutusi või vähemalt omahinna ulatuses ettemaksu. Ma loodan, et see väike lugu aitab teil mõista, et ükski leping või kohtuotsus ei võimalda võlgnikult raha saada, kui tal seda ei ole.