Kultuurikorraldajad ja -ettevõtjad: kultuur on tulutoov tuleviku majandusharu
Nad rõhutasid vajadust sihipärase kultuuriinnovatsiooni järele, mis saab sündida üksnes koostöös poliitikakujundajatega. Arutelupäeva avas kultuuriminister Anneli Ott, kes juba lähiajal esitleb Riigikogule kultuuri arengukava aastateks 2021–2030.
„Meie soov oli konkreetsete näidete varal tõestada, et iga kultuurile antud euro ei ole mitte jooksev kulu, vaid investeering, mis toob meie majandusele mitmekordselt tagasi,“ ütles Eesti Etendusasutuste Liidu ja Vene Teatri juht Margus Allikmaa. Kultuurisektor annab tööd ligikaudu 30 000 inimesele, koosneb ligi 10 000st keskmise või väikese suurusega ettevõttest, loomemajandus tervikuna panustab igal aastal ligikaudu 5% Eesti SKPsse. Tuginedes statistikaameti andmetele on see mahult võrreldav näiteks ehitussektoriga, kuid kaugelt suurem kui näiteks põllumajandus- ja energeetikasektorid.
Valdkonna esindajad selgitasid kultuuri- ja loomemajandussektori mõju külgnevatesse sektoritesse turismist teenussektori ja rahvusvaheliste suheteni. „Kultuurimajanduse käekäigust sõltuvad paljud majandusharud: läheb kultuuril hästi, läheb hästi ka toitlustajal, majutajal, pesupesijal, kirjastajal ja veel kümnetel teistel elualadel,“ lausus Allikmaa.
Selleks, et sektorisse tehtavad investeeringud oleksid targad ja tulemuslikud, tuleb muuta käsitlust kultuurist. Me oleme olnud kinni ühetaolises käitumismustris ning puudu on jäänud innovatsioonijulgusest. „Eesti kultuuril läheb hästi, aga meie arengupotentsiaal on kordades suurem, sest me ei ole riigina piisavalt tegelenud kultuuri kui kaasaegse majandusharu arendamisega,“ rääkis festivalide Tallinn Music Week ja Station Narva looja Helen Sildna.
Põhjendades vajadust kohtuda just Riigikogu liikmetega sõnas Eesti Kontserdi juht Kertu Orro, et innovatsioon saab sündida üksnes dialoogis, kus nii poliitikakujundajad kui ka kultuurisektor tegutsevad ühise eesmärgi nimel. „Et mitte pikale veninud ja valdkonda jõuliselt räsinud pandeemiatingimustes nukralt hääbuda, tuleb tegutseda täna, otsides koos innovaatilisi lahendusi kultuuri- ja loomemajanduse kestlikuks arenguks,“ lisas ta.
Arutelu algatajad on läbilõige kultuuriettevõtlusega tegelevatest organisatsioonidest, teiste seas Eesti Filmi Instituut, Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskuse ja Kai kunstikeskus, Eesti Kontsert, Eesti Kunstimuuseum, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Etendusasutuste Liit, Forum Cinemas, festivalid Jazzkaar ja Jõulujazz, Muuseuminõukogu, Music Estonia ja haru Live Music Estonia, Tallinna Pimedate Ööde Filmi Festival, festivalid Station Narva ja Tallinn Music Week, Storytek innovatsioonistuudio, Tallinna Kontserdimaja AS (Alexela Kontserdimaja), Vene Teater, VLG Filmid OÜ ja Von Krahl. Kultuuriteemalise arutelu kutsus kokku Riigikogu kultuurikomisjon komisjoni liikme Heidy Purga eestvedamisel.
