Eile, Veneetsia biennaali teisel rahvuspaviljonide päeval käisime Giardinis, kus paiknevad mitmete riikide kuulsate arhitektide ehitatud statsionaarsed paviljonid. Samuti jätkub seal Arsenale põhinäitus „Among Diverse Beings” ehk „Erinevate eluvormide keskel.” Paraku oli suurem osa riike valinud mugavad lahendused. Kaasa mõelda ja mõnikord üllatuda samas sai, sest biennaal on suur ja midagi leiab igaüks.

Võib-olla polnud lihtsalt raha, et järjekordsete stendide asemel näiteks hunnikut ägedat uut ehitusmaterjali leiutada ja kohale vedada. Ja kui mõni vaataja oleks oodanud ka Eesti paviljonilt vaatemängulisemat lahendust, siis vähemalt oli see reaalne projekt.
Veneetsia biennaal: Serbia paviljon
Hea oli näha, et biennaalil esitletav jätkusuutlike materjalide teema on Eesti arhitektuurinäitustel ja konkurssidel juba mõnda aega esil olnud. Eesti arhitektuurimuuseumi juubelinäituse „Majad, mida me vajame” tulevikumajad oleks siia kenasti sobinud.

Biennaali ajal on Veneetsias kohal umbes 70 eestlase ringis, kellest mõned on seotud ka siinsete üritustega. Nii osales eile Belgia paviljoni ees puudesalus korraldatud diskussioonis Eesti kultuuriministeeriumi arhitektuuri- ja disaininõunik Veronika Valk-Siska. Kell 16 toimus vestlusring Eesti paviljonis kohalike omavalitsuste juhtide, paviljoni kuraatorite ja kultuuriministeeriumi kantsleri vahel.

Pikemat ülevaadet biennaalist, selle keskkonnamõjudest Veneetsia linnale ja huvitavamatest töödest saab lugeda esmaspäevasest Eesti Päevalehest. Seniks vaata videost, kuidas Eesti arhitektide liidu president Andro Mänd tutvustab eristuvamaid töid! Taani paviljonis kogutakse vihmavett, Iisraeli omas sõidavad sahtlitest välja loomade jäänused ning Rumeenia võtab sarnaselt Eestiga vaatluse alla linnade kahanemise teema.

Vaata galeriid rahvuspaviljonide II päevast!