Energiadefitsiiti jäämisest ja ülikallist elektrist päästab rohepööre, mitte rohepöörde plaanile vastu töötamine.

Rohepöörde huvides tehtavaid investeeringuid ei ole õige nimetada pöörde hinnaks, mille keegi peab kinni maksma. Majanduses tehakse pidevalt igasuguseid investeeringuid ja keegi ei räägi dramaatiliselt, kui raske on neid kinni maksta. Hüvede tootmine eeldab ikka investeerimist ja tootmisvahendite uuendamist – nüüdse aja eripära on vaid see, et soositud ja nõutud on keskkonnasäästlikesse lahendustesse investeerimine.

Pöörde tempot, tõsi, võib vajaduse korral kohati korrigeerida, kui ilmneb, et üht või teist muutust on esialgu paika pandud ajaraamistikus saavutada ebareaalne või ebaproduktiivne. Needsamad elektrihindade võnkedki näitavad ju, et kõiki nõudlust-pakkumist ja tehnoloogilist arengut määravaid tegureid pole võimalik mitmekümne aasta peale ette näha.

Nõukogudeaegsest eriti saastavast majandusest praegusesse palju säästlikumasse ja keskkonnahoidlikumasse jõudmine eeldas samuti investeerimist ja tehnoloogiate uuendamist. Kas kellelgi on kahju, et meie elukeskkond on tänu sellele nüüd paljudest saasteainetest puhtam? Rohepöördesse juba tehtud ja ees seisvatel investeeringutel on sama mõju, kui lisame neile laialdase taaskasutuse ja lõpetame liigtarbimise.