JUHTKIRI | Läbime lõpusirge kiiremini ja valutumalt

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik tegi möödunud nädalal julge avalduse: „Me oleme lõpusirgel.”

Ta pidas silmas juba üle pooleteise aasta kestnud koroonakriisi. Paljud Eesti elanikud arvavad, et hoopis Kiige ministrikarjäär peaks ammu olema lõpusirgel.

Vaadates nende pooleteise aasta jooksul kõige rohkem jälgitud näitajaid, saaks öelda, et Kiik on reaalsustaju kaotanud. Uute nakatumiste arvult on Eesti ju Euroopa tipu lähedal, see näit on kasvanud hoolimata poolteist kuud kehtinud koroonatõendi ja maski nõudest. Vaktsineerimisega hõlmatuselt aga on sügiseks püstitatud eesmärk – 70% täiskasvanuid – täitmata. Olime eilse seisuga jõudnud 67%-ni, mis pole 70-st kaugel, aga kaitsepookimise hoog on täiesti raugenud. Pealegi pole 70% deltatüve puhul enam kindlasti päästev piir, mida kevadel loodeti.

Ent Kiige jutt pole siiski alusetu. Kõigepealt: targad inimesed on kokku leppinud, et uute nakatumiste näitaja ei ole Eestis enam koroonakriisi põhinäitaja. Selleks on nüüd koroonaga haiglaravil viibijate arv. See kasvab, aga õnneks aeglasemalt ja on peaaegu poole väiksem kui sama suure positiivsete testide arvu juures möödunud talvel. Vaktsineerimise ja läbi põdemise teel omandatud immuunsus aitab.

Mis veelgi rõõmustavam: Tartu ülikooli arstiteadlaste septembrikuine koroonaviiruse levimuse uuring näitas, et umbes 77%-l Eesti täiskasvanutel on koroonaviiruse antikehad. Pole kahtlust, et me oleme praegu viiruse suhtes paremas seisus kui möödunud veebruaris enne teist lainet – siis näitas sama uuring antikehade olemasolu vaid 11% täiskasvanutel.

Kiige jutt lõpusirgest pole üksnes katse ennast juhtimisvigadest puhtaks pesta (kuigi on sedagi). Väitel on ka faktiline alus.

Nii et Kiige jutt lõpusirgest pole üksnes katse ennast juhtimisvigadest puhtaks pesta (kuigi on sedagi), vaid väitel on faktiline alus. Praeguse nakatumistempoga (aeglaselt lisandub ka kaitsepookimisega immuunsuse omandajaid) ei saa deltalaine lõpp olla enam väga kaugel.

Kui valitsus oleks vaktsineerimist targemini korraldanud, võiksime juba praegu olla sealmaal, kus äsja koroonapiirangute lõpetamisest teatanud Põhjamaad. Meie kõige nõrgem koht on eakate – nemad põhiliselt satuvad koroonaga haiglasse – kesine vaktsineeritus. Üle 60-aastastest on vaktsiini saanud ainult 73%. Ideaalis võiks see protsent olla 100 lähedal või vähemalt üle 90.

Ehk aitaks, kui läheksime lõpusirgele Kiigeta. Võib-olla aitaks „uus luud” läbida viimased kriisimeetrid kiiremini ja valutumalt.