Õiget talve 2017. aasta alguses Eestisse ei jõudnudki. Üks sombuse ilmaga päev teise otsa. Pärast mõnd külmemat ööd kattis maad küll tuhksuhkru moodi kiht, ent suusailmast oli asi kaugel.
Olin tavaliselt ikka igal talvel mõne korra suusad alla saanud, aga toona mitte. Polnud lihtsalt võimalustki. Ilmselt oli just see põhjus, miks otsustasin ootamatult sülle kukkunud võimalust kasutada ja lubasin end kirja panna Soomes Lahtis toimuvale 50-kilomeetrisele Finlandia-hiihto suusamaratonile. Konkse oli lausa kaks: esiteks toimus maraton juba nelja päeva pärast, teiseks oli minu tööülesanne võimalikult kaua president Kersti Kaljulaidi tempos temaga kaasa sõita.