TSITAAT
Martin Helme kirjutas 15.09 oma Facebooki postituses Narva elektrijaama plokkide avatuna hoidmisest rahandusministrina: "Kui ma oleks lasknud need plokid sulgeda ei räägiks me täna elektri rekordhinnast, vaid Eestis oleks reaalne tarbimise piiramine. Suured elektriintensiivsed tootmisettevõtted lülitataks võrgust välja, et kodumajapidamised pimedasse ja külma ei jääks. "
KONTROLL
Kontrollime, kas vastab tõele Martin Helme väide, et Narva põlevkiviplokkide sulgemisega oleks kaasnenud täna tarbimise piiramine.
Tarbimist piiratakse vaid elektrisüsteemi väga tõsiste avariide korral. Seda kasutatakse siis, kui on oht olulistele elektriseadmetele püsivate kahjustuste tekitamiseks või oht elektrisüsteemi töökindlusele, mida teistsuguste vahenditega kõrvaldada ei saa. (Siin lk 22). 2019. aasta tippkoormus oli 1541 MW. 1. jaanuar 2020 seisuga on tipuajal kasutatav tootmisvõimsus 1779 MW. (Siin lk 82, 84). Seega oli tarbimine kaetud ilma reserve kasutamata. Eleringi prognooside järgi on 2030. aasta talveperioodi tipukoormuseks 1690 MW, kasutatav tootmisvõimsus 935 MW ning impordivõimekus 1050 MW. Arvestades tootjate poolt saadetud andmetega ja Eleringile teadaoleva infoga, on tarbimisnõudluse rahuldamiseks vajalik tootmisvaru 2030. aastani piisav ka erakordselt külmade talvede 10%-lise varu arvestamisel. (Siin 86). Prognoosid on tehtud arvestades planeeritud plokkide kinnipanekut ning uute elektrijaamade juurde ehitamist. Seega praegune tarbimise suurus ei kujuta elektrisüsteemile ohtu ning tarbimist piirama ei hakataks.
Faktikontroll küsis väite hindamiseks ka kommentaari Eleringilt, kes vastutab elektri varustuskindluse tagamise eest Eestis. Eleringi sõnul on tehtud täiendavaid analüüse tänase varustuskindluse seisu hindamiseks ning regionaalne elektritootmisvõimsuste varu on piisav - Eesti tarbimine võiks olla üle 1000 MW suurem ja vajadus oleks endiselt kaetud. Kahe vanema energiaploki sulgemine täna ei tekitaks elektritarbimise piiramise vajadust. Samuti on töös kolm uuemat põlevkiviplokki katmas kokku 660 MW. Kahe vanema plokiga pole nendes analüüsides arvestatud ning ka ilma nendeta on Eesti elektritarbimine kaetud. (Eleringi kommunikatsioonispetsialist Kätlin Klemmer)
Otsus
VALE
Tarbimist piiratakse vaid elektrisüsteemi tõsiste avariide puhul. Hetkel olemasolev ja laienev energiavõrgustik on Eleringi hinnangute kohaselt piisav ka 2030. aastal erakordselt külmade talvede korral. Eesti elektritarbimise vajadus on kaetud ka ilma Narva kahe põlevkiviplokita.
PROJEKTIST
Hea lugeja! Kui ka sinule jääb silma mõni valekahtlusega väide, saada see julgelt aadressile faktikontroll@epl.ee.
Eesti Päevaleht, Delfi ja Eesti Väitlusselts käivitasid 2017. aastal Faktikontrolli projekti, mille käigus jälgitakse, kuidas poliitikud faktidega ringi käivad. Väitlusseltsi juures tegutsevad faktikontrolörid jälgivad igapäevaselt poliitikute ja teiste arvamusliidrite meedias väljaöeldavat ning kontrollivad erinevaid esmapilgul kahtlust äratavaid või küsimusi tekitavaid väiteid. Kontrolli tulemused ilmuvad Eesti Päevalehe veebis ning seal antakse poliitikute väidetele hinne kuuepunktiskaalal: eksitav, vale, pigem vale, nii ja naa, pigem tõsi ja tõsi.
