Edasi on kaks varianti – Keskerakond peab moodustama Tallinnas valitsemiseks kellegagi koalitsiooni või teevad kõik opositsioonijõud talle kambaka. See tähendaks siis Reformierakonna (15 kohta), Eesti 200 (8), EKRE (7), sotside (6) ning Isamaa (5 kohta) koalitsiooni.

Mõistame, et tõenäosus, et keegi lõpuks ikka murdub ja Kõlvartiga leivad kappi paneb, on suur. Ent ka Mihhail Kõlvart ise ütles eile mitmel pool intervjuudes, et annab nüüd ülejäänutele võimaluse – proovige omavahel kokku leppida ja tehke linnavalitsus Keskerakonnata. Ise te ju kõik kampaanias Keskerakonnale turja kargasite.

Sellel mõttel on idealistlikku jumet. Nii Tallinnale kui pikas plaanis ka Keskerakonnale endale on kasulikum, kui partei ja linnajuhtimise läbi põimunud vereringed korraks lahutatakse, toiduahelad läbi lõigatakse. Tehakse restart.
Vahepeatus opositsioonis aitab Keskerakonnal uut hingamist leida ning hiljem värskemana tagasi võimule tulla. Sarnane oli meie sõnum ka kaks kuud tagasi ilmunud juhtkirjas.

Ent kui taoline superkoalitsioon Tallinnas teha, siis tuleks ühtlasi tagada, et see saab töövõimeline, suudetakse kokku leppida ka milleski sisulises ning see ei vii Tallinna suuremassegi stagnatsiooni kui Keskerakonna ainuvõim.

Seda, et Keskerakond Tallinna linnatüüri juurde ei naase, pole põhjust karta – viie jõu koalitsioonid kaua ei kesta, eriti kui sinna satuvad nii vastuolulised tegelased nagu sotsid ja EKRE.

Nii EKRE kui Isamaa on näidanud valimiskampaanias valmisolekut n-ö kõigi kambakaks Keskerakonna vastu. Edasine on Reformierakonna, sotside ja Eesti 200 kätes – kas neil jätkub piisavalt meelekindlust nn Tallinna põhiprobleemi lahendada või hakkavad nad võidu jooksma selle nimel, kes ikka Kõlvarti puudliks saab.

Jutt puudlist pole paraku lihtsalt suusoojaks. Keskerakond saavutas Tallinnas tugevama tulemuse kui valimiseelsed küsitlused ennustasid. 38 kohta on vaid kahe võrra vähem kui absoluutne enamus. Neil on kaks ja pool korda rohkem kohti kui Reformierakonnal, kuus korda rohkem kohti kui sotsidel.

Väga raske on jääda sellises koalitsioonis võrdväärseks partneriks, ammugi ei suudeta nii kõiki kahtlasi toiduahelaid läbi lõigata. Nii satub Kõlvartiga koalitsiooni mineja tahes-tahtmata kaasvastutajaks ehk osaks probleemist.

Seega, niiehknaa on Kõlvartil käes päris tugevad kaardid. Ju ta peamine kalkulatsioon on, et „vihane viisik“ ei suuda omavahel kokku leppida ning lõpuks tuleb ikka keegi tema juurde kosja. Ning isegi kui viisikvalitsus tehakse, on vaid aja küsimus, mil see laguneb ning ka valijad näevad, et ei ole see Keskerakond nii hirmus midagi.

Lõpetades positiivsel noodil, ükspuha milline koalitsioon Tallinna valitsema hakkab, ei ole pealinn pärast eile lõppenud valimisi enam endine. Näiteks linnaruumi ja liikuvusega seotud teemad olid valimistel nii jõuliselt pildis, et selles vallas peab põhimõtteline muutus tulema. Punaseks võõbatud pop-up-rattateedest enam ei piisa.