Septembrikuus oli Tallinnas ja Tartus raske ringi liikuda, ilma et keegi oleks kuskil koroonapassi küsinud. Mõni küsija oli veidi ebalev, mõnel värises isegi käsi. Mõni oli tülpinud, mõni võttis asja liinitööna. Ent tehtud sai see siiski kõikidel.

Noogutasin rahulolevalt. Ehk saab asja ikka kontrolli alla. Ehk saame normaalse sügise? Ehk on need veidi skeptilisemadki inimesed jõudnud arusaamani, et vabaks saame ainult ühtse pingutusega?

Möödunud on kuu. Kümne päeva jooksul küsiti minult koroonapassi ainult ühel korral. Olen paar korda ärritunult ise pakkunud, kas seda soovitaks näha, aga vastus on olnud, et pole vaja. Aga on ju! Ka bussis vaatab vastu aina vähem maskiga inimesi. Poemüüjagi on justkui unustanud. Tuttavate tuttavate tuttavaid muudkui vallandatakse: nad ei ole vaktsineeritud ja suur osa neist on pigem töötu kui vaktsineeritud.

Nüüdseks kinnitatakse meie pisikeses Eestis ööpäeva jooksul üle tuhande uue nakatunu. Mis toimub?