Testide mittearvestamine „koroonapassi” osana toimib kindlasti hea motivaatorina – kuid ennekõike nooremate inimeste jaoks. Kohalikele omavalitsustele ja perearstikeskustele raha pakkumine võib ka olla õige liigutus, et panna n-ö kohalikud arvamusliidrid (nagu perearst võiks olla) veelgi huvitatumalt kõhklejaid veenma.

Paraku pole aega enam peaaegu üldse. Neid otsuseid pidanuks tegema kümme päeva tagasi. Selle ajaga on koroona tõttu surnud juba 41 inimest.

Naaberriik Läti näitab, mis võib juhtuda. Seal jäädi nii palju hiljaks, et abi ei olnud isegi mittevaktsineeritutele seatud drastilistest piirangutest.

Paraku on ka meie valitsus suhtunud seni kriisi niimoodi, nagu peaks see ise üle minema. Erilist „tänu” võime avaldada Keskerakonnale, kes valimiste eel teadlikult jalguˇvenitas.

Igal otsustega viivitatud päeval on surnud keskmiselt neli ohvrit. Kuid vaktsineerimist kiirendamata ei toimi piirangud kaua.

Valitsuse lähenemine peab olema tark ja jõuline. Viimane aeg on võtta jalad kõhu alt välja ka riigikogul. Näiteks Lätis hoogustus vaktsineerimine tunduvalt, kui see tehti teatud elualadel kohustuslikuks. Eestis peaks nii drastilist sammu kaaluma kindlasti riigikogu.

Tuleb arvestada ka inimpsüühikat. See, kes siiani on kaitsepookimisele vastu seisnud, peab saama võimaluse oma mainet päästa ning endale ja tuttavatele meelemuutust põhjendada. Mingi präänik (mis pole varajaste vaktsineerijate vastu ebaõiglane) või otsene kohustus võikski olla see sild.

Nagu eksperdid ütlevad, ei aita ühiskonna lukustamine kedagi viiruse eest päästa. Me saame üksnes pakkuda ajutist leevendust haiglatele. Ja nagu kõigest sellest vähe oleks – ei saa enam eirata mõistlikult käitunud enamust, kelle solidaarsus on viidud viimase piirini.

Teisisõnu tuleb peale negatiivse programmi sõnastada jõulisemalt ka positiivne. Kas või pikendada „vastutulekuna” läbipõdemistõendeid ühe aastani. Kuid psühholoogiliselt oleks vahest veelgi olulisem alustada peaministri ja presidendi ühispöördumisega. Öelge, et olukord on tõesti tõsine, ja selgitage, miks on meie valikud just sellised.