Tuleb ju arvestada viivitusajaga. Kui praegu juhtukski ime ja vaktsineerimistempo järsku tõuseks, näeksime selle mõju vähemalt kuue nädala pärast. Praegusest krahhist see enam ei päästa.

Eile siiski esimesed otsused pärast valimisi (väga mage ettekääne viivitamiseks) tehti. Nüüd tuleb näidata, et neid mõeldi tõsiselt.

Ent mitte kuidagi ei saa võtta tõsiselt vaktsineerimisüleskutseid valitsuselt, mille keskerakondlasest kultuuriminister Anneli Ott arvab, et temale need ei kehti.

Kuidagi ei saa võtta tõsiselt riigi kavatsust end kehtestada, kui sama ministri kureeritavas spordivaldkonnas tegutsevad sellised klubid nagu Sparta. Treeningukoht, mis ei tunnista isegi mitte salaja nihverdades, vaid avalikult, et piirangud pole tema jaoks.

Kui lasta „võrdsetest võrdsematel” edasi reegleid rikkuda, võib ülejäänud kaitsemeetmed korstnasse kirjutada.

Kui lasta „võrdsetest võrdsematel” edasi tegutseda, võib ülejäänud kaitsemeetmed korstnasse kirjutada. Negatiivse eeskuju sallimine kindlustab, et ainult vähesed suvatsevad veel end ise kokku võtta.

Otsustav riik mõtleb ka raamidest välja. Kui katastroofimeditsiini tase käes, ei saa ju jutt haigete vaktsineerituse alusel triaažist olla tabu. Samuti ei saa olla tabu mõte paluda välisabi riikidelt, kus juba on kergem. Ega piinlikum ikka ole, kui nurjunud vaktsineerimise pärast oma rahvale silma vaadata.

Ka see, et praegu rohkem midagi ei tehta, oleks otsus. Ent öelge seda siis valju häälega ja võtke vastutus. Mitte nagu praegune Keskerakond, kes lohiseva veskikivina lihtsalt midagi teha ei lase.

Kuniks koalitsioon oma otsustusvõimet otsib, saavad mõndagi ära teha inimesed ise. Muidugi, lasta end vaktsineerida. Aga need, kes on seda juba teinud – olge kehaliselt aktiivsed ja hoidke vaim virge. Ka nii hoiame immuunsuse tugevama ja aitame nakkusahelaid läbi lõigata.