22.10.2021, 13:30
PÄEVA TEEMA | Vilja Kiisler: vabadus olla rumal
Homme toimuv rumaluse pidu keset kõige põletavamat haiguspuhangut näitab riigi argust ennast kehtestada kodanike elu ja tervise kaitsel. Kuid mitte ükski riik ei saa kaitsta oma rahvast rumaluse sohu langemise eest. Halvem veel, rumalusest ei saa enam isegi veenvalt kõnelda. Igaüks arvab ju, et kõneldakse teistest. Rumalad on alati teised. Alati.
Meeleavaldus Toompeal 02.05
FOTO:
Tasapisi pärale jõudma hakanud arusaamine, et kuulume mentaalselt Ida-Euroopasse, võib olla vägagi valus. Eriti raske on seda mõistmist taluda inimestel, kes on omalt poolt nii teiste kui ka iseenda kaitsmiseks kurja tõve eest teinud kõik, mis võimalik: kaitsesüstinud end esimesel võimalusel, kandnud maski, vältinud kontakte. Tugevdanud oma immuunsussüsteemi, toetanud oma lähedaste häid terviseharjumusi.
Ja kui neid siis tabab terviserike, nagu võib kõigest hoolimata juhtuda ka terviseteadlike inimestega, jäävad nad ilma arstiabist, sest haiglad on tulvil kaitsesüstimata koroonapatsiente, kelle ravimise peale kulutatud hiigelsummad lendavad tuulde hetkel, mil niigi kurnatuse piiril tuikuv arstiabisüsteem on sunnitud tunnistama, et antud abi ei päästnud elu. Mõne teise murega koroonahaigeid piripardani täis haigla ukse taha jäänute meeleheide on ehe, õigustatud ja valus (vt nt Tiina Jõgeda). Mitte kunagi varem ei ole solidaarne meditsiinisüsteem tundunud nii ebaõiglane: isekuse, teadmatuse ja eheda totruse pärast kaitsesüstimata inimesi eelistav.
