JUHTKIRI | Uus taktika kriisist pääsemiseks

Peaminister Kaja Kallase eile riigikogu ees tehtud poliitiline avaldus ei üllatanud, uusi lahendusi ta ei pakkunud. Tunnustust väärib Kallase retoorikamuutus ehk püüe ületada ühiskonnas koroona tõttu tekkinud lõhet. Selle peale oleks võinud juba varem tulla, siis läheks uue koroonataktika rakendamine libedamalt.

Pühapäevani järgis valitsus „nakkusohutuse kontrolli” taktikat: kõik, kes polnud paberite järgi nakatunud, võisid vabalt tegutseda. Eilsest kehtib „vaktsineerimata inimeste kaitsmise” taktika. See tähendab, et avalikust elust hoitakse eemal inimesi, kes võivad mitu korda tõenäolisemalt koroonasse raskelt haigestuda.

Selline taktikamuutus on loogiline, sest andmed näitavad, et kui süstist või põdemisest pole liiga palju aega möödas, haigestuvad vaktsineeritud ja läbipõdenud koroonasse väga harva raskelt.

Praegu piiratakse suurt osa ühiskonnast: üle 30% täiskasvanuid. Kes vaktsineerib, see pääseb juurdepääsupiirangutest. See ongi valitsuse plaani järgi põhiline tee kriisist välja. Aga kas Kallas suudab olla küllalt veenev, et kõhklevad inimesed teda kuulda võtaksid? Ühtlasi peaks tegutsema selles suunas, et koroonakaitset vajavat ühiskonna osa täpsustada: võrdsustada läbipõdemine vaktsineerimisega, luua antikehi arvestav lahendus. Kahjuks peaminister selles vallas positiivset arengut ei lubanud. Muu hulgas ehitaks see samm silda vaktsiiniskeptikute poole.

Kallas muutis retoorikat. Tal tuleb väga veenev olla, et ühiskonna skeptiline osa uue koroonataktikaga kaasa tuleks.

Paraku tõotab suurem vaktsineeritus olukorda leevendada alles paari kuu perspektiivis. Mõne nädala vaates võib olukorda leevendada koroonatõendi reeglite range järgimine, maskikandmisnõude täitmine, samuti igasuguste mitte väga vajalike kontaktide ja liikumiste vabatahtlik vähendamine. Võiks meelde tuletada ka neid nõuandeid, mida jagati enne koroonavaktsiini valmimist: ruumide hoolas tuulutamine, õhupuhastite kasutamine, tihedalt inimesi täis siseruumide vältimine.

Haiglakriisi koheseks leevendamiseks saaks praegusest rohkem toetuda ka näiteks eratervishoiule. Võiks anda nende kanda osa plaanilist ravi, mida haigekassaga sõlmitud lepingute alusel peaksid tegema riigi suurhaiglad, aga koroona tõttu ei saa.

Ja veel: koroonaga tegeledes ei tohi unustada, et teisedki nakkushaigused – nagu gripp – on ikka veel olemas ja mõne prognoosi järgi võivad sel talvel suure jõuga rünnata. Ka selleks peab valmis olema.