Eessõnas kirjutab raamatu koostaja Maarja Kalmre: “Raamatusse jõudsid erinevate autorite kirjutised ja kuna kirjutajatele anti vabad käed mõne inspireeriva suunisega siis hakkas kirjutaja positsioon dikteerima kirjatüki sisu ja stiili. Akadeemik kirjutas akadeemiliselt, kriitik kriitiliselt, kunstnik kunstiliselt, pealtvaataja ülevaatlikult jne, kuigi ka siin juhtub olema ootamatuid rollivahetusi. Lisaks artiklitele on raamatus vestlused ja intervjuud, enamasti Kanuti praeguste töötajatega, kuid näiteks vestles Henri Hütt just kooli lõpetanud etenduskunstnikega, et muuhulgas mõelda ka selle peale, millises Kanutis nad tulevikus tahaksid kunsti luua.”

Raamatuesitlus toimus koostöös kultuurimustreid nihestava rühmikuga Reskript, kes on pakkunud välja selleks puhuks stsenaariumi, mis juhtis tähelepanu raamatule kui etendajale. “Peategelane on sel õhtul kahtlemata nimetatud teos ise. Rohkemal või veel rohkemalt määral seotud persoonid on kui protsesside käivitajad, rõhuasetuste tekitajad ning võimaluste välja-valgustajad. Tekst lehekülgedel laseb end ise lenneldes tunnistada.”

Raamatu sündi on panustanud suur hulk nii teoreetikuid kui ka praktikuid, Kanuti Gildi SAALi praeguseid ja endiseid töötajaid ning vabatahtlikke. Kirjutajate hulka kuuluvad: Ott Karulin, Erkki Luuk, Kaja Kann, Kristin Made, Kaur Kivilo, Kädi Metsoja, Anni Veskimäe, Johanna Terasmees, Alissa Šnaider, Rene Mäe, Maarin Mürk, Riina Oruaas, Anders Härm, Katrin Essenson, Heneliis Notton, Henri Hütt, Taavi Kerikmäe, Maarja Kalmre, Kristina Norman, Oksana Tralla (Titova), Siim Tõniste, Päär Pärenson, Ann Mirjam Vaikla, Ruslan Stepanov, Eike Ülevain, Kärt Tõnisson, Mari Mägi, Kristel Maamägi, Kaja Lindal, Jarmo Reha, Merle Saarva, Jarmo Karing, Karl Saks, Helen Reitsnik, Nele Suisalu, Raho Aadla, Sigrid Savi, Kristina Maria Heinsalu, Maarja Tõnisson, Indrek Spungin, Tiina Mölder, Kätlin Sumberg, Mariel Värk, Eva Liisa Kubinyi ja Anna Preobrazhenskaya-Maier.