Haridusminister Liina Kersna teatas eile, et ei taha koole pärast vaheaega kinni panna. Suures plaanis on see õige otsus, aga seda rakendades tuleb lähtuda konkreetsete piirkondade ja koolide eripärast. Kui mõni kool on vaheajaeelsest koroonakoldest ikka veel nii räsitud, et pole õpetajaid klassi ette saata ja hulk õpilasi puudub, pole vaheaja vähemalt mõne päeva võrra pikendamisest või distantsõppest pääsu.

Distantsõppe päevi kombineeris osa koole tavaõppega juba esimesel kooliveerandil. Eks seda tuleb jätkata – viiruse sunnil sagedamini ja pikemalt kui esimesel veerandil. Ja on parem, kui seda tehtaks võimalikult plaanipäraselt, mitte hädaolukordadele reageerides. Planeeritud distantsõppepäevad võivad ära hoida hulga koroonaisolatsioone.

Sõelkontroll ja planeeritud distantsõppepäevad võivad ära hoida hulga koroonaisolatsioone.

Teine abivahend, ehkki mitte imevahend, on koolilaste ulatuslik sõeltestimine uue veerandi alguses. Seda pole küll suurtes koolides lihtne korraldada, sest kuidas tagada, et lapsed ei puutu proovi võtmise päeval, enne „negatiivsuse” kindlaks tegemist omavahel kokku? Aga vähemalt n-ö punasemate piirkondade koolides peab siiski püüdma sõelkontrolle teha.

Iga lapsevanem saab anda oma panuse ka rohujuuretasandil, tehes lapsele enne kooli saatmist omal algatusel kiirtesti. Seejuures oleksid omal kohal spetsialistide nõuanded, millised kiirtestid on usaldusväärsemad.

Otse loomulikult saab igaüks koolide avatuna hoidmisele kaasa aidata ka enda ja oma 12-aastase või vanema lapse koroona vastu vaktsineerimisega – kui seda pole veel tehtud.