„Praegu üritatakse uut valitsust välja dresseerida.” Moldova saab täie rauaga Vene gaasirelva maitsta
(41)
Praegused Moldova sündmused on otsene reaktsioon venemeelse valitsuse lüüasaamisele juulikuistel valimistel, millele järgnes läänemeelse valitsuse võimuletulek. Kriis algas tegelikult juba augustis, ent avalikkus hakkas seda tajuma alates septembri keskpaigast. Riigi peamise gaasivarustaja MoldovaGazi enamusomanikuks on Gazprom ja kahe firma vahelised läbirääkimised muutusid septembris pingeliseks. Valitses segadus, kas sõlmitakse uus leping või pikendatakse vana, samuti polnud selge, palju Vene gaas riigile edaspidi maksma hakkab. Läbirääkimistega oli selleks ajaks ühinenud ka Moldova valitsus, kes alles septembri alguses oli kinnitanud, et selline vajadus puudub ja kaks ettevõtet peavad ärikõnelustega ise toime tulema. Septembri keskpaigaks aga sai selgeks, et kõneluste iseloom pole mitte äriline, vaid poliitiline.
Kogu mäng meenutab multikat „Nu pagadi!”. Valitsus üritab Vene poolega läbirääkimisi alustada, aga praegu on kõik segane. Sel nädalal algasid kõnelused Gazpromi juhi Aleksei Milleriga. Igal juhul lõppeb novembris ühekuune ajapikendus, kus Gazprom oli nõus gaasitarneid jätkama. Probleem on selles, et nendest tarnetest ei piisa Moldova gaasivajaduse rahuldamiseks, mis tähendab, et juba praegu esineb defitsiiti ja osad ettevõtted on riigi põhjaosas pidanud juba uksed sulgema. Seetõttu hakkasime otsima teisi gaasiallikaid. Väiksemad lepped Poola ja Hollandi firmadega on juba sõlmitud. Aga jutt käib väikestest gaasikogustest ehk miljonist kuupmeetrist, millest ei jätkuks Moldovale isegi üheks päevaks. Siiani pole selge, kas asi on selles, et tarnijad ei suuda rohkem tarnida või ei ole meil ostmiseks piisavalt rahalisi vahendeid.
Keeruline olukord on tekkimas Dnestri vasakpoolsel kaldal Transnistrias, mis on Venemaa kontrolli all. Seal asub palju Vene ettevõtjatele kuuluvaid tehaseid ja gaasitarnete katkemine mõjutaks kaudselt ka Vene oligarhide isiklikke ärihuvisid. Samal ajal ei saa Gazprom Transnistriasse gaasi tarnida, kui MoldovaGaziga vastavat lepingut ei ole. See tähendab, et olukord on keeruline ka Venemaa jaoks. Ühest küljest tegelevad nad tunnustamata Transnistria vabariigi rahastamisega, aga teisalt on nende jaoks veelgi olulisem Moldovale raskusi tekitada. Eesmärk on tarnida gaasi ainult Transnistriasse ja ülejäänud Moldova ilma jätta, aga selle täitmine on peaaegu võimatu.
Keerulised võlasuhted
Vene võimud nõuavad meilt sisse 700 miljoni dollari suurust võlga, aga keegi ei tea, kust ja kuidas see võlg tekkis. Meie valitsus on Venemaa tingimustega nõus, ent tahab esmalt korraldada auditi, kontrollimaks, kas see võlg on ka tegelikult olemas ja kuidas see tekkis, kuna Moldova jaoks on tegu väga suure summaga. Venemaa teeb kõik, et Moldova hakkama ei saaks.
Kõige paremat alternatiivi pakub Rumeenia, kuna oktoobris sai valmis kahe riigi vaheline gaasijuhe. Sealtkaudu saab gaasi toimetada aga vaid Dnestri jõe paremale kaldale. Pole ka selge, kas Rumeenial üldse jätkub Moldovale vajalikus koguses gaasi.
Tasub rõhutada, et Venemaa on võlgadest varemgi rääkinud. Jutt ei käi aga Moldova, vaid ettevõtte MoldovaGaz võlast. Tarbijad maksavad oma gaasi eest iga kuu ja selles mõttes pole neil mingeid võlgu, võlg on ettevõtte oma. Ühtlasi tuleb meenutada, et MoldovaGazi peamine omanik on Gazprom. Kas see tähendab, et Gazprom on iseendale võlgu? Ametlikult küll, aga ometi nõuab Venemaa nüüd raha Moldova riigilt.
Opositsioon käib Moskva vahet
Veidral kombel ei ole opositsioonil praegu eriti midagi öelda. Süüdistatakse üksnes euroopameelseid võime, et need läbirääkimistega varem ei alustanud. Opositsiooni sõnul solvati sellega Venemaad ja nüüd näitavad venelased oma jõudu. Samal ajal on mitu opositsiooni esindajat käinud Moskvas, kohtudes seal Kremli administratsiooni asejuhi Dmitri Kozakiga ja Gazpromi juhi Milleriga. Pealtnäha üritavad nad dialoogi arendada ja praegust valitsust aidata, aga kogu olukord mõjub kahemõtteliselt. Liiguvad kuuldused, et tegelikult üritavad nad just dialoogile kaikaid kodarasse loopida, et praegust valitsust diskrediteerida.
Me ei tea praegu, milline on Vene poole nõudmiste täpne nimekiri. Mõnedel andmetel soovib Venemaa, et me loobuksime euroliiduga sõlmitud vabakaubandusleppest või muudaksime selles mitmeid punkte. Lisaks olevat vaja, et me ei viiks ellu nn kolmanda energiapaketi lepinguid, mis on jällegi sõlmitud euroliiduga ja mõeldud alternatiivsete gaasitarnete hankimiseks. Sellised on Moskva peamised pretensioonid, mis viitab, et meid püütakse hoida olukorras „Moskva on lähedal, Euroopa kaugel.”
Praegu on Moldovas erinevaid arvamusi. Mõne sõnul on peaasi, et toas oleks soe, seega tuleb järeleandmisi teha. See on peamiselt venemeelsete ekspertide ja opositsiooni seisukoht. Teised ütlevad, et see väljapressimine ei saa enam jätkuda, tuleb otsida alternatiivseid lahendusi, kokkuleppeid Rumeenia ja teiste riikidega. Probleem pole selles, kas Moldova saab gaasi või mitte – kindlasti saab. Iseküsimus aga, kui palju see maksma läheb. Euroopa Liidust ostetud gaasi hind on tõenäoliselt väga kõrge ja tuleb otsida võimalusi hinnavahe tasategemiseks. Viimastel andmetel on muide ka Euroopa nõus meid selles osas aitama, et Moldova Venemaa haardest välja pääseks.
Mina kaldun toetama teist varianti. Sedasorti väljapressimine, nagu praegu, ei tähenda meile midagi head. Esialgu on raske, ent peame Venemaa mõjusfäärist eemale liikuma. Laias laastus on tegu Venemaa reaktsiooniga sellele, et uus valitsus ei nõustunud Venemaa huvides järeleandmisi tegema. Nüüd üritatakse valitsust „dresseerida” ja selgeks teha, et kui kõigepealt Vene huvidega ei arvestata, siis teeb valitsus suure vea.
