1. Lähtume teadusest. Piiranguid kehtestades ja neid tühistades võtame võimalikult palju aluseks parimad teaduslikud teadmised, eelkõige teadusnõukoja soovitused. Hoidume oma sõnavõttudes ja valikutes ebateaduslikest seisukohtadest.

2. Oleme solidaarsed arstidega. Uute piirangute kehtestamise või seniste tühistamise põhikriteerium on tagada see, et haiglasüsteem tuleb kriisiga toime.

3. Aitame kaasa vaktsineerimisele. Toetame nii sõnade kui ka tegudega seda, et veel kümned ja sajad tuhanded meie seast saaksid koroonavaktsiini ning jõuaksime selleni, et saame piirangud tühistada.

4. Vähendame infomüra. Pingutame selle nimel, et kõik inimesed saaksid ühtmoodi aru, kuidas neil tuleks koroonakriisi ületamiseks käituda. Põhjendame kehtestatavaid reegleid sisuliselt ja jälgime, et need moodustaksid loogilise terviku.

See saaks olla ratsionaalne miinimum, millega nõustuvad kõik erakonnad, kelles on veidigi riigimehelikkust. Kui suudetaks jõuda veelgi sisukama ühisosani, oleks muidugi veel parem.

Küsisime viimaste valimiste tulemuste järgi kuuelt Eesti populaarsemalt erakonnalt, mida nad meie pakutud punktides kokku leppimisest arvavad. Vastuse saime viielt. EKRE, nagu karta oli, eelistab ka koroonaküsimuses mängida oma liivakastis ja iseenda reeglite järgi.

Ülejäänud erakondade esindajad ütlesid meie pakutud ettepanekute kohta häid sõnu: mõistlikud, kuldaväärt, kiiduväärsed... Tore kuulda! Paraku on väga täpne ka Isamaa esindaja Heiki Hepneri diagnoos: nagu ikka peitub suurim katsumus teooria praktikasse rakendamises. Näiteks neljapäeval välja kuulutatud uued piirangud erinevad oluliselt neist, mida soovitas teadusnõukoda. Erakordseks erimeelsuste kakofooniaks on kujunenud koolikorralduse küsimus, kus Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart võitleb omaenda erakonna koalitsioonivalitsusega ja osa Tallinna koole omakorda Kõlvartiga.

Teadusnõukoja ja valitsuse kõrvale on vaja värsket rahustavat jõudu, et ühiskond meetmeid hulluks minemata aktsepteeriks.

Mida siis teha? Hepneri arvates oleks lahendus riigikogule senisest suurema rolli andmine: piirangute ja uute meetmete arutelu parlamendis aitaks saavutada laiapõhjalise ühise arusaama. Teoorias võiks sellest abi olla, sest nagu märkis SDE esindaja Riina Sikkut: teaduslik teadmine ei saa enamasti piiranguid, hüvitisi või muid otsuseid ette kirjutada, vaid poliitikutel tuleb sageli teha väärtuspõhine otsus.

Ent eks me ole riigikoguski näinud masendavat obstruktsiooni, millega vastumeelseid seadusi põhja lastakse. Kas kõik riigikogulased ikka suudaksid loobuda kiusatusest noppida koroonaküsimuses poliitilisi punkte? Teadusnõukoja ja valitsuse kõrvale oleks igatahes vaja värsket rahustavat jõudu, et ühiskond koroonameetmeid ilma hulluks minemata aktsepteeriks. Valida on president ja riigikogu.