Seni oli Weiler kirjutanud reisiraamatuid ja elustiiliraamatuid, mille keskmeks on inimene kogu oma ebatäiuslikkuses. Eesti keeles on temalt varem ilmunud „Ohtlik liik: harilik pubekas”, mis on humoorikas ellujäämisõpik lapsevanemale, sest, nagu selgitas autor: „Lapsed, keda sa mäletasid armastusväärsete olenditena, täis siredust ja sarmi, muutuvad lühikese aja jooksul haisvateks koletisteks (poisid) või hüsteerilisteks amatsoonideks (tüdrukud).”

Lisaks avaldas Weiler kolumne pealkirja all „Minu elu inimesena” ja lõpuks otsustas oma mullist mitte välja tulles luua 44-aastase politseiniku Martin Kühni, kes on rutiini sumbunud abielus ning pisitütre ja teismelise poja isa.

Raamat algab Natsi-Saksamaa sõjatehase lõpu kirjeldustega ja põhjusega, sest samale kohale rajatakse tulevikus elamispiirkond Weberhöhe (sarnane meie pealinnalähedase Peetriga), kuhu kolib ka Kühn ja mis saab edasiste sündmuste keskpunktiks.

Raamatu pealkiri „Kühnil on tegemist” on kui rusikas silmaauku, sest Kühnil ongi tegemist. Tema auto on katki, mistap peab naabrilt sõiduvahendi laenama, et abikaasale lillemulda tuua, mökerdab auto mullaga täis ja peab pesulas tükk aega möllama, et puhtus majja saaks (millel on tõsised tagajärjed) ja kohtub vapustava punapeaga, kes ta südame põksuma paneb (millel ei ole tõsiseid tagajärgi).

Vaat selline näeb välja paar tundi Kühni elust, mis on sarnane miljonite eludega Saksamaal ja maailmas üldse. Ta tuleb palgaga vaevu toime, aga siis hakkab tütar sünnipäevaks nõudma poni kõige selle juurde kuuluvaga, poeg tõmbub endasse ja teda nähakse seal, kus ta ei peaks vanemate arvates olema ja nii edasi...

- - -

„Kühn astus duši alla ja tegi seda, mida miljonid laenudega koormatud pereisad hommikuti duši all ikka teevad: ta arvutas. Ta arvutas kõik ikka uuesti ja uuesti üle, mõeldes ühtaegu ka sellele, miks tal ei olnud hommikust erektsiooni, miks lõikasid ameeriklased oma lõunavõileiva kolmnurkseks, kuidas Dirk Neubauer sai endale sellist autot lubada ja miks lillemulda ei saa müüa väiksemates kottides.”

- - -

Kühni keerulise eksistentsi lisana kaob kogukonna ühest perest väike tüdruk, kelle vanemad saavad inimröövijatelt lunarahanõude ning peaaegu tema tagaaiast leitakse mõrvatud vanem härrasmees. Mis tähendab, et niigi keeruline elu muutub veelgi keerulisemaks, sest Kühn peab leidma kadunud tüdruku, selgitama välja mõrvari, kaklema neonatsidega ning selgitama välja, kes on tema vaimu näriv deemon.

Kokkuvõtteks: „Kühnil on tegemist” on ühtviisi põnev, eluline, inimlik, humoorikas ja irooniline... Ainult et mis? Krimka? Kogukonnaromaan? Saksamaa lihtsa perekonna lugu? Või kõike pisut keskpõrandame kokku?