12 aastat tagasi tähistati rahvusvahelise astronoomia aastaga 400 aasta möödumist sellest, kui Galileo Galilei kasutas esimest korda teleskoopi. Kirjutasin siis artikli „Kahvatu sinise täpi väärtus”. Mõtisklesin, kuidas astronoomia on näidanud, kui kujuteldamatu hulk tähti on maailmaruumis ning kuivõrd väikeseks muutub seetõttu meie enda Päikese ja Maa tähtsus.

„Kahvatu sinine täpp” on Voyageri kosmosesondi 1990. aastal tehtud foto Päikesesüsteemi äärealadelt, kuue miljardi kilomeetri kauguselt. Oma essees pakkusin, et astronoomiast saadud teadmised „sunnivad meid tunnistama, et meie koht universumis pole just kuigi oluline”.

Ent Holden Karnofsky hiljutine blogipostitus pani mind ümber mõtlema. Karnofsky on Open Philanthropy kaasjuht ja üks tema rolle on mõtestada tänapäeva filantroopilisi otsuseid. Ta mõtleb tõesti väga pikalt ette.