Elulooainelise raamatu on Helle Laasiga vestluste põhjal omanäoliselt teoseks vorminud Kaja Kann. Tegemist ei ole elulooraamatuga, pigem mälestuste ja kujutluste pilvega, kus põimuvad fiktsioon ja dokumentaalsus, elu ja teater. „Raamat põhineb Helle mälul ja mäletamisel,” ütles Kann. „Helle Laas on eluaeg olnud vaba radikaal!”
Hendriku kohvikus toimunud raamatuesitlusel intervjueeris Laasi ja Kannu Eesti Noorsooteatri näitleja ja lavastaja, raamatu sünnile kaasa aidanud Taavi Tõnisson.
„Helle Laasi taoline näitleja on iga teatri jaoks suur õnn,” ütles Eesti Noorsooteatri juht Joonas Tartu. „Meil on selline näitleja – Helle Laas – kelle suurus paistab pärast iga etendust vaimustunud lapsesilmadest. Helle on ka sillaks, mis ühendab nukuteatrikunsti ajalugu ja tänast päeva.”
Tekst SA Kultuurileht välja antud raamatu sisekaanelt:
Helle Laas: „Teate, minul võib olla täna viimane päev siin elus. Homme viimane etendus. Mul ei ole enam nii palju aega kui teil, noortel. Mul ei ole enam midagi ees. Kõik on seljataga. Möödas. Mul on hirm.”
Taavi Tõnisson: „Kui minu vanaisa ja vanaema said 80-aastaseks, siis ma tabasin selle hetke ära, kui neil hirm hakkas. Hirm, et elu saab kohe otsa. Ühel hetkel kadus hirm ära. Siis oli neile iga päev nagu kingitus. Kerge absurditunne. Vabaduse tunne. Helle, sa oled veel liiga noor, et sellest aru saada. Ela veel natuke, siis mõistad.”
