Kui see tõesti nii on, väärib valitsus muidugi kiitust. Oleme varemgi soovitanud luua sellise fondi kui nn präänikute paketi osa, mis võiks koosmõjus teiste sammudega julgustada kõhklejaid end vaktsineerida laskma.

Paljud inimesed kardavad, et vaktsineerimisel juhtub nendega midagi halba. Kartus on isegi nii suur, et ollakse valmis pigem taluma seda, kui iga nädal nina torgitakse ega lasta trenni, kinno ega restorani. Kartus on üldjuhul alusetu, ent hirmu ei saa kaotada ülbuse ja eitamisega. On vaja suurendada turvatunnet ja seda eesmärki kannaks ka vaktsiini kõrvalmõjude kompenseerimise fond.

Valitsus peab pingutama selle nimel, et ka tänavuse aasta lõpus vaktsineerimist kaaluvate inimeste kõhklusi vähendada.

Teisisõnu, me ei peaks suruma ettevaatlikke inimesi skeptikute meelevalda, vaid aitama kaasa, et nad julgeksid süsti ära teha. Eriti kui sellise fondi rahaline kulu on vaid à la pool miljonit eurot aastas.

Mis puudutab alanud nädalat, siis ei pruugi olukord valitsuses olla siiski nii roosiline, kui kohati võib mulje jääda. Nagu Tanel Kiik ise ERR-ile ütles: „Konkreetsed detailid, nii-öelda vaktsineerimise kahjude käsitlemise mehhanism tuleb meil veel paika panna, kokku leppida.”

Saame ka aru, et fond hakkab tööle alles mõne aja pärast ega paku turvavõrku veel lähikuudeks. See on muidugi parem kui mitte midagi, sest vaktsiinid on tulnud, et jääda.

Küll aga peaks valitsus pingutama sellegi nimel, et tänavuse aasta lõpus ja uue alguses vaktsineerimist kaaluvate inimeste kõhklusi vähendada, sest riik ise ju praegu teise käega survestab inimesi vaktsineerima. Ettenägelik valitsus oleks muidugi võinud kahjude hüvitamise eelnõuga lagedale tulla juba kevadel ja see võiks olla praeguseks juba jõustunud.