Ometi huvitab nende saatus väheseid. Tegemist on pelgalt etturitega märksa suuremas mängus, millega Minsk ja Moskva üritavad Euroopa Liidus pinget suurendada.

Migratsiooni saab siin kasutada peaaegu nagu kuldvõtmekest. Esmalt seatakse kahtluse alla euroliidu baasväärtused, mis ei luba Euroopa Komisjonil avalikult mõeldagi näiteks piiritarade rahastamisest. Teiseks tekitatakse pinget piiririikide ja tuumikmaade vahel. Ja kolmandaks aitab isegi sõna „migratsioon” toita euroliidu nõrgendamisest huvitatud populiste.

Kõik need sihid sobivad isegi mitte niivõrd Minski, kuivõrd just Moskva strateegiliste eesmärkidega. Lukašenka omakorda saab kätte maksta euroliidu sanktsioonide eest, mis kehtestati valimispettuse ja meeleavalduste vägivaldse mahasurumise pärast. Väiksemal kujul harjutati inimeste jõuga üle piiri surumist juba kahe riigi ühisõppuse Zapad 2021 ajal.

Ükskõik kui suuri eriarvamusi poleks Poolal EL-iga, ei tohi liitlast jätta üksi väljastpoolt tuleva rünnaku kätte.

Euroopa Liidule korraldatud rünnak vajab koordineeritud vastust. Ükskõik kui suuri eriarvamusi poleks Poolal EL-iga näiteks õigusriigi küsimuses, praegu tuleb kinnitada oma solidaarsust. Tulevikule mõeldes oleks halvim see, kui naaberriigi rünnaku kätte jäänu jäetakse üksi.

Vastu talve võib ühtsust olla raske saavutada. Euroliidu välispiirile avaldatava survega samal ajal andis Venemaa president Vladimir Putin äsja mõista, kui ebamugavaks võib ta meie elu ajada kõrgete gaasi hindadega. Kuid et ta võib neid hindu ka ühe näpuviibutusega alandada.

Ahvatlus praegu järeleandlikumat nägu teha oleks suur. Ja vale. Šantažeerijad saavad ka väikestest õnnestumistest ainult indu juurde.