Aljaksandr Lukašenka korraldatud migrandikriis tabas Poolat suurel määral ootamatult. Kriisi algusest peale on nähtud vaeva, et piiritõkkeid tugevdada, aga endiselt ületatakse ebaseaduslikult piiri. Vahetult enne viimaseid sündmusi sõitsin ma reportaaži jaoks läbi kogu 418-kilomeetrise eriolukorratsooni, et näha, kuidas Poola-Valgevene piirile paigutatud armee, politsei ja piirivalve migrandikriisiga toime tuleb. Ja see, mida ma nägin, ei olnud just julgustav.

Septembris kuulutas valitsus kogu 418 kilomeetri pikkuses ja viie kilomeetri laiuses piiritsoonis välja erakorralise seisukorra ning hakkas okastraattõkkeid kolmekihiliseks ehitama. Ent see sisserändajaid ei pidurdanud: eritsoonis ja selle lähistel ringi sõites nägin sageli ühe päeva jooksul oma silmaga 30–40 iraaklast, afgaani või süürlast. Enamik neist ei taha Poolasse jääda, vaid üritavad võimalikult ruttu Saksamaale jõuda. Saksa lehe Die Welt teatel jõudis aasta esimeses pooles riiki ainult 26-t Valgevene kaudu illegaalselt riiki tulnud migranti. Septembris oli neid juba 1900. Oktoobris – 5285.

Armee, politsei ja piirivalve lisajõude on regiooni järjest juurde saadetud. Ametlikult on piirialadel 15 000 sõdurit, peale nende mitu tuhat politseinikku ja piirivalvurit, kelle täpne arv on salastatud. Miks nad siis ikkagi illegaalset rännet peatada ei suuda? Selle teadasaamiseks sõitsime koos kolleeg Piotr Halickiga portaali Onet esindajatena piiritsooni, et näha, kuidas Poola jõustruktuurid oma ülesannetega toime tulevad.