JUHTKIRI | Minski inimkaubitseja tuleb peatada

Eile, kui Valgevene-Poola piiril ägenes hübriidsõda, olid saksakeelse meedia esiuudisteks Glasgow’s lõppenud suur kliimakonverents ning Austria ja Saksamaa suurenevad koroonanäitajad. Olgugi et Valgevene võimude toel üle Poola piiri tungida katsuvate Iraagi, Süüria ja teiste maade migrantide lõppeesmärk on pääseda Saksamaale.

Siiski ei saa öelda, et Valgevene diktaatoril Aljaksandr Lukašenkal on õnnestunud oma aktsiooniga Euroopa Liitu ja NATO-t lõhestada. Tema vallandatud hübriidsõda pigem hoopis parandab EL-i riikide koostööd ja paneb muud tüliõunad ajutiselt unustama, nagu ühise vastase tekkides tihti juhtub. Nüüd ei kuulu mõiste „hübriidsõda” mitte ainult Baltimaade ja Poola juhtide igapäevasõnavarasse, vaid peaaegu kõigi Euroopa poliitikute omasse.

Ent kriitiline küsimus on EL-i ja NATO vastukäikude kiirus ja otsustavus. Eilseks oli piiril olukord nii pinev, et võib isegi Lukašenka plaanidest olenemata kontrolli alt väljuda.

Mõne nädala kuni kuu perspektiivis lisab pinget lähenev talv. Hoiame pöialt, et ilm veel päris külmaks ei läheks. Muidu ähvardab piiritsooni metsadesse paisatud migrantide, kelle hulgas on ka lapsi, humanitaarolukord päris hulluks muutuda. Selles on süüdi inimkaubitsejaks hakanud Lukašenka, ent see ei muuda migrantide surnuks külmumise vaatamist lääneriikidele kergemaks. Lahenduseni (loe: Valgevene otsib migrantidele enda juures paremad elutingimused või saadab nad kodumaale tagasi) on vaja jõuda enne, kui asi nii kaugele läheb.

See migrandikriis pigem liidab Euroopa riike, ent kriitiline küsimus on EL-i ja NATO vastukäikude kiirus ja otsustavus.

Teiseks tuleb Euroopa Liidul saavutada see, et Valgevenesse ei toodaks migrante lennukitega juurde. Soliidsed lennufirmad, nagu Turkish Airlines, on lubanud koostööd teha. Aga lõpp on vaja teha ka inimkaubitsejate organiseeritavatele tellimuslendudele. See on keerulisem, kuid võimalik. Ühtlasi tuleb Iraaki, Jeemenisse ja teistesse migratsiooniallikatesse saata jõuliselt sõnumit, et Valgevene kaudu ei pääse EL-i.

Otse loomulikult on ka Eestil vaja parandada ebaseaduslike piiriületajate tagasi löömise võimet, ehkki meil pole Valgevenega piiri. Tore oleks, kui õigeks osutuks arvamus, et Venemaa ei taha praegusse migrandisõtta otse sekkuda, kuid kahjuks ei saa Venemaad usaldada.