Hollandlased näitavad oma kunsti väljaspool Rietveldi paviljoni esimest korda pärast 1954. aastat. Kuna ajalooline Hollandi paviljon biennaali südames Giardinis on seega tühi, kutsuti sinna näitust tegema Eesti tiim, et tervitada Veneetsia biennaali südames noori riike. Eesti on Veneetsia biennaalil esinenud 1997. aastast, kuid kuna Giardinisse ei ole enam võimalik ehitada uusi hooneid, ei ole noortel riikidel tavaliselt võimalust biennaali peatänaval esindatud olla.

Pidulik üleandmise tseremoonia algas vestlusringiga „Kes esindab keda Veneetsia biennaalil?“, kus kunstimaailma olulised nimed jagasid mõtteid Hollandi ja Eesti kaasaegse kunsti väljade ja rahvusvahelise kultuurikoostöö teemadel.
Vestluses, mida juhtis The Calvert Journali peatoimetaja Nadia Beard, osalesid Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse juht ja Veneetsia biennaali Eesti paviljoni komissar Maria Arusoo, Mondriaani Fondi juht ja Hollandi paviljoni komissar Eelco van der Lingen, Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 loovjuht ja kuraator Kati Ilves ning Stockholmi Moderna muuseumi kuraator Hendrik Folkerts.

Üleandmisel olid kohal kunstide asekantsler Taaniel Raudsepp Kultuuriministeeriumist ja Hollandi suursaadiku asemik Iris de Groot.
Ürituse lõpetas 1999. aastal Eestit Veneetsia biennaali esindanud Jüri Ojaveri performance „Flying Estman“.

Täpsemad detailid hollandi ja eesti paviljonide kunstiprojektide kohta 2022. aasta biennaalil antakse teada detsembris 2021.

Pikem intervjuu Eelco van der Lingeni ja Maria Arusooga Eesti kunsti ajaloolisest hetkest ilmub peagi Eesti Päevalehes.