PPA peadirektor Elmar Vaher: PPA laevastik on merel

PPA peadirektor Elmar Vaher kirjutab vastulauses Eesti Päevalehes ilmunud artiklile, et viimaste aastatega on politsei oma laevade arvu vähendanud ja nendega rohkem merel seilanud.

PPA laevastikku kuulub neli laeva: kolm uuemat alust Kindral Kurvits, Raju ja Valve ning Pikker, mille ehitusaasta on 1995. Viimaste aastate jooksul oleme laevade arvu vähendanud ja merepäevade hulga mitmekordistanud.

Laevastiku tegevust mõtestame politsei- ja piirivalveametis selliselt, et laevad peavad olema merel ja iga tund kai ääres tähendab vähem turvalisust. Ei ole mõeldav, et kümneid miljoneid eurosid maksnud alused ja oma ala professionaalidest meeskond lihtsalt seisavad. Laev peab olema maksimaalselt valmis täitma oma ülesandeid – seirama merepilti ning päästma inimelusid ja looduskeskkonda.

Majandusministeerium tahaks seitse riigi laevastikku üheks liita

Eesti Päevaleht kirjutas esmaspäeval võimalustest, kuidas riik saaks mõistuspärasemalt ja kuluefektiivsemalt kasutada oma 257 tsiviilalust. Probleemi on tunnistanud ja analüüsinud riigikantselei ja majandusministeerium.

Majandusministeeriumi analüüsi järgi saaks olukorda jõuliselt parandada, kui kogu riigi tsiviillaevastik ühendataks ühtseks tervikuks. Esialgsed arvutused näitavad, et ristkasutust suurendades saaks aluste hulka viiendiku võrra vähendada: 257 veesõidukist ehk isegi 198-ni.

See omakorda tähendaks, et riigieelarves võiks järgmise kümne aasta peale saavutada vähemalt 63 miljonit eurot kokkuhoidu, mis tuleks vähemate alustega rohkema töö tegemisest, dubleerivate investeeringute ärajäämisest ja kulutõhususest tekkivast kokkuhoiust.

Kümmekond aastat tagasi oli piirivalvelaevastikus seitse suurt laeva, mis kokku tegid ligi 5000 meretundi. Nüüd on PPA-l neli laeva, mis on tänavu olnud merel ligi 22 000 tundi ehk nelja peale kokku ligi tuhat päeva. Kindral Kurvits ja Raju sõidavad ka rasketes jääoludes ja on kasutuses aastaringselt. Laevad on ka autonoomsed, mis tähendab, et saame pikemalt merel olla.

Kai äärde tulevad laevad keskmiselt iga kahe nädala tagant. Sadamas on laev kas meeskonnavahetuseks, planeeritud hooldustöödeks või näiteks meeskonna treeningute ajaks, et politseinikud saaksid teha taktikalisi harjutusi või lasketiirus treenida. Laevade meeskond on ka esmareageerijad, kelle merevalvekeskus suunab lahendama ohtlikku sündmust väikesaartel, olgu see kurjategija kinni pidamine, elu päästmise olukord või vajadusel isegi tulekahju. Samuti täidame ülesandeid, mis on vajalikud riigi julgeoleku ja siseturvalisuse tagamiseks, kuid mida avaldada ei saa.

Laevade tööd ja patrullteekonda planeerime selliselt, et tagada kiire reageerimine ja katta võimalikult suur ala. Rannikust kaugemal oleme riigilaevadest ainuke ning vajadusel abistame teisi asutusi. Me ei pane kahte reostustõrjelaeva koos patrullima suursaarte juurde, vaid tagame, et see võimekus on samaaegselt kas põhja- või ida suunal ja läänes. Näiteks eile oli Kindral Kurvits patrullis Hiiumaa lähistel, teine reostustõrjevõimekusega laev Raju töötas Prangli lähedal. Pikkeril oli hoolduse päev ja Valvel meeskonnavahetus.

PPA kasutuses on ka väiksemaid veesõidukeid, näiteks kaatreid ja väiksemaid mootorpaate, mida on kokku poolsada. Need paiknevad üle Eesti ja aluste kasutamine sõltub kohast ja ülesandest. Väiksemaid veesõidukeid kasutame nii merel kui ka piiriveekogul patrullimiseks, järelevalveks, ühisoperatsioonidel koos teiste asutustega ning ka sündmustele reageerides. Osa väiksematest veesõidukitest paikneb omakorda laevade või kaatrite pardal ning nendega liigume kontrollima väikesaari ja vee peal liiklejaid siis, kui vajadus tekib.

Võib ette tulla päevi, kui kaater käib vee peal ainult mingile juhtumile reageerimas ja ülejäänud aja töötab selle meeskond maismaal – teeb liiklusjärelevalvet või lahendab perevägivallajuhtumit. Samas on ka nädalaid, kus näiteks rannafestivali tõttu on suur osa piirkonna veesõidukeid vee peal ja patrullime seal vajadusel ööpäevaringselt. Arvestades, et väiksemaid veesõidukeid kasutame vaid navigatsioonihooajal, siis on nende kasutuskoormus väiksem ka selle tõttu.

Tänavu on PPA saanud üle 300 teate merepäästejuhtumitest, aastas on keskmiselt 35 reostusjuhtumit, teeme laevade ja teiste veesõidukitega oma vastutusalas kokku üle 40 000 patrulltunni, lisaks umbes 150 jalgsipatrulli väikesaartel, kus PPA alaliselt kohal ei ole. Ligi 50 ööpäeva aastas on meie alused ja inimesed hõivatud otsingu- ja päästetöödega.

PPA-l on väga hea kogemus, kuidas laevad kai äärest merele saada ja olen veendunud, et riigi laevastike reform on hädavajalik. Riik peab maksumaksja raha majandama targalt nii, et Eesti inimeste turvalisus oleks tagatud. See tähendab, et veesõidukid peavad olema maksimaalselt kasutuses ja kõigi seotud asutuste ülesanded olema kvaliteetselt täidetud. PPA jaoks on tähtis inimelude päästmine, reostustõrje, väikelaevade kontroll, veesõidukite tuvastamine ja üldine avaliku korra tagamine, samuti oleme tihtilugu ainsad, kes saavad abivajaja väikesaarelt haiglasse aidata. Kui kõik need asjad on tehtud, siis ei oma tähtsust, mis värvi on see laev ja mis vormi kannab laevameeskonna liige. Kõige tähtsam on tagada turvalisus merel.