Teet Kase sõnul on „Kuldse templi” näol tegemist meditatiivse etendusega, mis võtab vaataja mõnusalt oma teekonnale kaasa ja räägib süviti nendest asjadest, millele meil endal enamasti pole aega mõelda. „Vanast samurai klannist pärit kirjaniku Yukio Mishima raamat, millele ballett toetub, on keeruline ja vastakaid tundeid tekitav – autor oli tuline jaapanlaste sisemise uhkuse ja kultuuri säilimise eest seisja. „Kuldne tempel” on suurepärane võimalus avastada oma sisemaailma ja näha, mis on meie endi sees peidus.”

Etendus räägib noormehest, kellele isa on lapsepõlves väga palju kõnelenud ülistavalt kuldsest templist, nii et see vallutab tema meeled ja hakkab tema elu segama. Peategelasel on väike hälve kokutamise näol ning ta ei saa end nii kiiresti väljendada kui soovib – see on pannud ta elama sissepoole, mis omakorda viib ta destruktiivsuseni. Teda häirib templi perfektsus, ta tunneb, et peab selle ilu hävitama ning otsustab end koos templiga põletada. Ent siiski tekib temas ellujäämisinstinkt ja ta jookseb templist välja, olles ise šokis.

Kask lisab, et tänapäeva ühiskonnas on sageli enesesse vaatamine keerukas, sest meie meeleelundeid hoitakse pidevalt hõivatuna. „Jaapanlased on aga tuntud oma vaikiva kommunikatsiooniga, kasutavad sõnu ratsionaalselt ning neis käib pidev dialoog oma „kolmanda silmaga”. Tahtsime tuua selle ka meie inimesteni. Otsustasime läheneda läbi metafooride, kasutades etenduses kuldse tuhast tõusva fööniksina naist ning templi metafoorina tšellot. Leidsime laulja, kellel on õige hääl ning kes mängib oma osa intelligentselt ja mõjusalt. Tšello osa templina on olla aga kutsuv ja sidet otsiv ning samas väljakutset esitav – ta ütleb, et tegele minuga, aga kui sa oled minust parem, siis hävita mind!”

„Etenduses tunneme igaüks ära enda vaikse sõnatu „mina”, kellega me igapäevaselt tegelikult dialoogis oleme. „Kuldne tempel” on inimese jaoks, kes tahaks endaga tegeleda, enda jaoks võtta aega maha. Tundub ehk uskumatu, kuid kõigil meie etenduses osalevatel artistidel on tegelikult tunnetuslikul tasandil oma suhe Yukio Mishima ja Jaapaniga,” tutvustab Kask. „Kõige selle juures leidsime peaosatäitjale mõeldes, et ta võiks olla pärit Jaapani kultuuriruumist. Kaardistasime Eesti lähistel töötavaid tantsijaid ning jõudsime Takatoshi Machiyamani, kes töötas Valgevene Suure Teatri esitantsijana.”

Ta nendib, et alguses oli Takatoshi rolli suhtes veidi skeptiline, sest jaapanlaste jaoks on Mishima Yukio sama suur teema nagu eestlaste jaoks Jaan Kross. „Siiski helistas ta õige pea tagasi. Selgus, et ta oli arutanud pakkumist oma vanaemaga, kes rääkis talle nende suguvõsa ajaloost ning seotust Hõbetempliga, omakorda seotud Kuldse templi ajalooga, sest legendi järgi valvavad need kaks templit koos Kyôtot. Takatoshi jaoks oli väga inspireeriv ning seda aurat on väga mõjukalt ka tema tantsus näha. See etendus on olnud talle abiks sidemete tugevdamisel oma kodumaa, päritolu ja suguvõsaga.”

Balletietendust „Kuldne tempel” on võimalik vaatama tulla
30. novembril Tallinnas Vaba Lava teatrikeskuses
1. detsembril Tartus Eesti Rahva Muuseumis.

Rohkem infot: www.birdname.ee

„Kuldne tempel” on kirjanik Yukio Mishima (1925–1970) tuntuim romaan. Mishima on ajalukku läinud tulise jaapani traditsioonilise kultuuri austajana, kes pidas 25. novembril 1970 Jaapani sõjaväe peakorteri hoone rõdult Tokyos kõne, milles ründas Jaapani Teise maailmasõja järgset konstitutsiooni ning kutsus Jaapani kaitsevägede sõdureid ülestõusule. Kõne lõppedes sooritas Mishima rituaalse enesetapu.