"Miia andis kohtusse tema koolis töötav treener väidetava mainekahju tekitamise tõttu pärast seda, kui sportlane enda kogemust oma kooli juhatajaga jagas. Miia rääkis koolijuhile, kuidas ühise autosõidu käigus treener talle füüsiliselt lähenes – pani käe põlvele ja, vaatamata Miia palvetest lõpetada, kätt üles poole hakkas liigutama. Treener eitab oma tegu ja esitatud hagis seisab, et Miia peab ümber lükkama ebaõige faktiväite ning mainekahju rahas hüvitama."

"Eesti Inimõiguste Keskus on rohkem kui kümne tegutsemisaasta jooksul töötanud selle nimel, et diskrimineerimisest ja ahistamisest teavitamise süsteem oleks loomulik osa organisatsioonikultuurist. Oleme julgustanud tööandjaid selliseid süsteeme looma ja kannatanuid oma lugusid jagama. Käesolev kaasus võib aga tekitada olukorra, kus inimesed ei julge enam kogetud ahistamisest teatada, sest kohtuasja käigus selgub, kas Eestis saab käsitleda ahistamisest konfidentsiaalselt rääkimist laimuna."

"Oleme seisukohal, et Miia on jäetud haavatavasse olukorda. Samuti on vale ja ebaõiglane panna kannatanut, kes jagas oma kogemust just selleks ette nähtud inimesega, vastutama „laimamise“ eest, kuna ta ei suuda ahistamise toimumist tõendada. Kahetsusväärselt lahendatakse laimukaasusi tsiviilkohtus, mistõttu peab Miia viibima kohtusaalis treeneriga samaaegselt ja andma ütlusi tema juuresolekul."

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid