Välisest glamuurist hoolimata on superstaar praktiliselt õigusteta isik, produtsendi poolt vormitav savi. Tema peamine missioon – nagu presidendilgi – on olla esindusisik, st mõttetu tüüp. Konkreetne näide: umbes kümne aasta eest tahtsin mingi suvemuusikaliga seoses teha intervjuud „Eesti otsib superstaari” esimese võitja Birgit Õigemeelega (nüüd Sarrap). Toimetusest hoiatati mind, et artist ei tohi telefonikõnesid vastu võtta, enne tuleb nõusolek saada produtsendilt. Tuli välja, et nii oligi.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid