Julge pagulasi toetav lugu võitis Eesti Päevalehe arvamuskonkursi "Mis saab homme?"
(294)
Tuntud muusikute suguvõsast pärit Tätte esitas sel esmaspäeval ilmunud arvamusartiklis julge teesi, et kliimamuutuste põhisüüdlastel ehk rikastel tööstusriikidel oleks aus hakata kliimapagulasi vastu võtma. On ju nad nende hädades paljus süüdi.
Tätte artiklis said žürii hinnangul kokku peamised hea arvamusloo komponendid: julge idee, tugev argumentatsioon ja särav sõnaseadmisoskus. „See on selge, loogiline, argumenteeritud ning ka lääne ja Eesti inimeste loomulikke hirme käsitlev lugu just sellest, kuidas lähitulevikku suunata,” ütles žürii liige Krister Paris Eesti Päevalehe arvamustoimetusest.
Üllatuslikult kujuneski sisseränne üheks konkursi populaarsemaks teemaks – nii mõnedki tugevamad kaastööd olid just sellega haakuvad, rääkides näiteks vajadusest julgemalt ukraina töölisi vastu võtta.
Osalt haakub Tätte looga ka võistlusel teise koha saanud Fred Kanguri artikkel „Väga liberaalse demokraatia poole kiirustamisest võidavad eeskätt populistid”. (EPL, 2.12). Kangur märkis, et peaksime tulevikus muretsema eelkõige demokraatia püsimajäämise pärast, mis on isegi keerulisem ja olulisem proovikivi kui kliimakriis ja tehisintellektiga kaasnevad ohud. Demagoogia ja populismi pealetungi tuleb tõsiselt võtta.
„See on paljuski silmiavav artikkel – võimalus, et tehnoloogia satub antidemokraatlike jõudude kontrolli alla ja kinnistab nende võimu, on tõesti käegakatsutavam kui see, et robotid meie ühiskondade juhtimise üle võtavad,” sõnas Paris. „Toogem hoiatavaks näiteks kasvõi e-valimised Eestis vs. Venemaal.”
Konkursi kolmanda koha sai Andres Inn artikliga „Uudne Hiina viirus”, mis toob esile, kuidas juba praegu mõjutavad meie elu isegi teisel pool maakera tegutsevate autoritaarsete valitsejate meelevaldsed otsused. Jah, Hiina elektrikriis jõuab otsapidi ka lihtsa eestlase rahakotti.
Žüriisse kuulunud Eesti Päevalehe tegevtoimetaja ja uudistejuhi Mihkel Tamme sõnul paistis see artikkel teiste seast silma. „Tekst pani mõtlema maailmapoliitikale ja ühe inimese mõjuvõimule kogu planeedil. Lugu täitis üht kõige olulisemat nõuet üldse, mis heale arvamusloole on: pani kaasa mõtlema,” ütles Tamm.
Žürii andis välja eripreemia sotsioloog Juhan Kivirähkile, kelle Eesti demokraatia tulevikust kõnelevat artiklit on võimalik tänasest lehest ja Arvausveebist lugeda.
Nii teise kui ka kolmanda koha ja eripreemia väärtus on 500 eurot. Esialgu kavas olnud noortele autoritele mõeldud preemia otsustati jätta välja andmata, sest žürii arvates ei laekunud selles kategoorias piisavalt tugevaid kaastöid.
Eesti Päevaleht korraldas arvamuskonkurssi „Mis saab homme?” kolmandat korda, kokku saadeti meile 52 artiklit. Avaldame konkursile laekunud kaastöid Eesti Päevalehe paberlehes ja Arvamusveebis jaanuari alguseni.
