RAAMATUBLOGI: Kuidas nautida tööd surnukuuris ehk lahkunud räägivad, kui oskad neid kuulata
(2)
Praegu, kui krimikirjandus õitseb ja lokkab, on löögile pääsemiseks vaja head ideed ja julgust, kui see pisut kõhedaks osutub, ometi lugejale välja käia. Teisalt on keeruline raamatute tulvast neid õigeid välja valida, aga mõni kirjastus oskab seda tööd suurepäraselt.
Eks ta ole nii, et lähed kauplusse ja vastu vaatab riiulitäite kaupa krimkasid. No ei jõua neid kõiki läbi lapata, isegi tutvustavast tekstist tagakaanel silmadega üle lasta ei jõua ning ega need paar lauset suurt midagi ka ei ütle. Ehk siis punnseis, millel lahendust ei näikse olevat.
„Kehakeel”. Autor tundmatu. Kaanel roos ja neli paari kirurgikääre. No eks sa otsusta, mida teos sisaldab. Aga sisaldab tegelikult lummavat lugu paigast, kus siitilmast lahkunud hakkavad ületama Styxi jõge ja suunduvad Hadese poole. Ehk siis surnukuurist ja selle ümber toimuvast.
Jah, teema võib tunduda õõvastav – surnukuur ja lahkamine ja kõik selle juurde kuuluv – aga siinkohal aplaus autorile, kes on surma(järgse) nii siivsalt ja kenasti lahti kirjutanud.
Me kipuma maailma asju vaatama liigagi oma vinklist. No palju meist sooviks, kusjuures südamest ja himuga, töötada surnukuuris ja teise ilma läinuid lahata või lahkamisele assisteerida? Aga näe, Cassie Raven soovib. Südamest ja himuga. Sest ta on ülitundlik ning veendunud, et suudab surnutega suhelda. Surnu räägib, kui oskad kuulata. Võtab silmad niiskeks kui loed, millise väärikuse, südamlikkuse ja austusega ta lahkunuid kohtleb. Kõiki. Ka neid, kes pärisilmas austust ei vääri.
Cassie on üksik noor inimene. Vanemad hukkusid ammu ja ta elab koos kassiga. Tätoveeritud ja augustatud gooti. Ent samas ka äärmisel haritud ja nutikas ning kõik imestavad, miks ta ülikooli meditsiinitudeng veel pole. Aga ta naudib oma tööd surnukuuris ja on eluga rahul.
Ja siis satub lahkamislauale inimene, kes andis Cassiele uue elu, kui too oli omadega täiesti põhjas. Sõber ja õpetaja proua E, uppunud vanni. Mida Cassie ei usu. Aga ta on kõigest kohtupatoloogi assistent, kuigi teab tollest märksa enam. Õnneks on imedel kombeks sündida. Kui surnukuuris kaob meesterahva laip, kohtub Cassie politseiuurija Phyllide Flyte’iga, keda ta ei usalda, nagu kõiki mundrikandjaid. Aga tõde on vaja välja selgitada ning Cassie lepib paratamatusega ja koos hakatakse liikuma tõe ja õiguse suunas.
Ookeani taga ei oldud Cassie Raveni esimesele loole hinnanguid andes kiitusega kitsid.
„Tumedalt humoorikas ja muinasjutuliselt ainulaadse peategelasega suurepärane lugu.”
„Geniaalne ja sardooniline karm romaan kaasahaarava kangelannaga.”
„Suurepärane süžee. Lõbusa ja kompulsiivse Cassie Raveniga tahaks võimalikult kiiresti taas kohtuda.”
„Cassie Raven, täiesti veenev kaasaegne kohtuekspertiisi kangelanna, on kui pahvak värsket õhu, mis tungib kuriteopaigale nagu punkarist superstaar.”
Kõik need hinnangud on kümnesse. Suurepärane romaan ja tõesti, kangelannaga tahaks tõesti peagi uuesti kohtuda.
