Juriidiliselt on Kallasel muidugi täielik õigus teadusnõukoda välja vahetada. Aga sellist asja peaks ette teatama mõistliku ehk kuu ajaga ja andma avalikkusele sisukaid selgitusi. Seda enam, et asjalikke selgitusi leiduks.

Olgu Kallase ja praeguse nõukoja „keemilise” sobivusega, kuidas on – vahetuse poolt räägib ka see, et nõukoja liikmed on peaaegu kahe pandeemia-aasta jooksul öelnud kiiresti muutuva ja täieneva koroonateadmise tõttu ka üht-teist, mis on osutunud ekslikuks. Samuti on nõukoja liikmed vahel esitanud nii üksteise kui ka valitsuse teabele vastukäivaid seisukohti, tekitades asjatut infomüra. Seetõttu on osa ühiskonda hakanud nõukoja sõnumitesse skeptiliselt suhtuma.

Viirusega võitlemine ei saa enam olla nii meditsiinikeskne kui seni. Nõukoja uus koosseis peaks seda peegeldama.

Maimets on öelnud, et kavatseb infomüra vähendada, nõustades rohkem valitsust ja suheldes vähem ajakirjandusega. See annab Lutsari nõukojast parema tulemuse eeldusel, et nõuanded on hästi läbi mõeldud ja tasakaalustatud – nõuannete aluseks olev teadus jääb ju ka Maimetsa ajal rääkima paljudel häältel ja tõenäosustega. Kui senine pandeemia on midagi õpetanud, siis seda, et siin pole üht absoluutset ja püsivat tõde, vaid viirus/pandeemia muutub pidevalt. Valitsusele liiga truu või ainult valitsuse otsuste põhjendamise tellimusi täitev teadusnõukoda ei oleks võrreldes Lutsari nõukojaga edasiminek.

Loodame, et Irja Lutsar, Krista Fischer ja Andres Merits ning teised ei kao uuel aastal pildilt, vaid jäävad meedias koroonaolukorra arengut endiselt selgitama ja kommenteerima.