Maailma maade riigivõlg on 2008. aasta finantskriisist alates ja eriti COVID-19 pandeemia ajal hoogsalt suurenenud. IMF-i andmetel kasvas arenenud riikides riigivõla suhe SKP-sse 2007. aasta u 70%-lt 2020. aastaks 124%-le. Aga hirmu, et sellest sünnivad uued finantskriisid, on tuntud vähe. Osalt seetõttu, et riigivõlakirjade intress on juba kaua madalal püsinud.

Rahatrükipoliitikaga (kvantitatiivne lõdvendamine) hoiti seda madalal ka pärast 2008. ja 2020. aasta majanduslangust. Vähesed arvavad, et nende kriiside ajal ei olnud õigustatud kannatuste leevendamiseks riiklikke kulutusi suurendada. Kuid samal ajal poolehoidu kogunud modernne rahandusteooria (MMT) tahab siit veel paar sammu kaugemale minna.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid