JUHTKIRI | Soome presidendi tugev sõnum

Eesti ja Soome presidendi tänavust uusaastapöördumist kuulates või lugedes võis tekkida tunne, et kõnede välispoliitikat puudutav osa on vahetusse läinud. Nagu oleks Sauli Niinistö kõne see osa sündinud tegelikult Eesti presidendi kantseleis, aga Alar Karise oma Soomes.

Teada oli, et Karisest ei saa vähemalt ametiaja alguses eriti välispoliitilist presidenti. See valdkond on talle uus. Ent isegi seda arvestades jäi uusaastapöördumise välispoliitikat puudutav osa liiga lühikeseks ja vaoshoituks. „Koos oma sõpradega siin- ja sealpool Atlandit tuleme toime ka katsetega keerata maailm tagasi möödunud sajandisse, kus suured otsustasid, kelle mõjusfääri väikesed kuuluvad,” kinnitas Karis NATO-t, Ukrainat ja Venemaad nimepidi nimetamata.

Seevastu Niinistö esitas oma uusaastapöördumises tõelise välispoliitilise pommuudise. „Olgu veel kord öeldud: Soome manööverdamisruum ja valikuvabadus kehtib ka sõjaliste liitude ja NATO liikmesuse taotlemise kohta, kui peaksime ise otsustama, et seda soovime,” ütles Soome president. Talle sekundeeris peaminister Sanna Marin, kes oma pöördumises samuti teatas, et Soome jätab endale õiguse liituda NATO-ga, kui ta peab seda vajalikuks.

See on ninanips Vladimir Putinile. Niinistö avaldus on maailmas palju tähelepanu äratanud. Osa analüütikuid tõlgendab seda kui mõista andmist, et Venemaa kallaletungi korral Ukrainale teeb Soome avalduse NATO-sse astumiseks. Säh sulle mõjusfääride loomist Venemaa soovi järgi.

Venemaale tulebki jõuliselt mõista anda: kui tuled mõjusfääre kehtestama, saad oma külje alla hoopis rohkem NATO-t.

Kuna Eesti juba kuulub NATO-sse, ei saakski Karis ka parima tahtmise korral samasuguse rahvusvahelise uudisväärtusega sõnumit esitada. Küll aga on praegu nii Karisel kui ka teistel Euroopa riigitegelastel sünnis igas sõnavõtus, kus sobib rääkida rahvusvahelisest julgeolekust, anda Venemaale jõuliselt mõista: kui tuled mõjusfääre kehtestama, saad oma külje alla hoopis rohkem NATO vägesid ja liikmesriike.

Niinistöl oli teinegi tugev ja tähelepanuväärne sõnum: Euroopa Liit ei tohiks praeguses julgeolekuolukorras rahulduda üksnes sanktsioonide tehnilise koordinaatori rolliga, sest väline jõud on kahtluse alla seadnud tema liikmesriikide – sealhulgas Soome ja Rootsi – suveräänsuse. Nii see on. Praegu vaatab Venemaa Euroopa Liidust julgeolekuküsimustes ülbelt mööda, ent EL peaks olema NATO ja USA kõrval jõud, millega arvestada.