Eelmisel teisipäeval kajastas Eesti Päevaleht Soome ja Rootsi avalikus ruumis Lääne ja Venemaa üha selgema vastandumise tõttu elavnenud diskussioonidest ajendatuna põhjamaade kaitsepoliitika arengusuundi.
Lühidalt kokku võttes on kahe põhjamaa julgeolekualane seisukoht täielikult ühemõtteline: Rootsi peaminister Magdalena Anersson, aga ka Soome president Sauli Niinistö on korduvalt toonitanud, et Venemaa uute julgeolekunõudmiste taustal peab ainuotsustusõigus oma välis- ja julgeolekupoliitilistes küsimustes jääma vaid kahele riigile enesele.
Kuid olukord on vallandanud ka elava arutelu Soome võimaluse üle taotleda NATO liikmesust. Debatt võimenes eelkõige pärast president Sauli Niinistö uusaastakõnet ning jõudis mõni päev hiljem järelkajana Rootsi.
Viimastel päevadel on president Niinistö pidanud kõnelusi nii Rootsi peaministri Magdalena Anderssoni kui NATO peasekretäri Jens Stoltenbergiga. Rõhutatud on dialoogi tähtsust ja asjaolu, et NATO avatud uste poliitika ei ole muutunud.
Eelneva valguses analüüsisid Rootsi ja Soome kaitseeksperdid, millal võiksid riigid NATO-ga ühineda, missugune on kahe riigi vaheline julgeolekukoostöö ning milline võiks olla Venemaa võimalik reaktsioon põhjamaade NATO-ga ühinemisele.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid