Teisipäevane Eesti Päevaleht kirjutas, kuidas jätkuva pandeemia taustal ja Euroopa Liidus kehtivate regulatsioonide tõttu lendavad mitmed Euroopa lennufirmad sisuliselt tühja. Arutelu tõstatas Saksa lennuettevõte Lufthansa, väites, et peab käesoleval hooajal tegema 18 000 “otstarbetut” lendu, millele puudub reisijate nõudlus, ent mida stardi- ja maandumisõiguste säilitamise nimel tühistada ei ole võimalik.

Euroopa õhuruumis kehtib reegel, et lennuettevõtted peavad kasutama vähemalt 80% kõigist oma stardi- ja maandumisaegadest. Kui seda nõuet ei täideta, riskitakse järgmisel hooajal suurimates lennujaamades õiguste kaotamisega konkurentidele.

Viimase valguses lootis Lufthansa Euroopa Komisjonilt suuremat paindlikkust, vältimaks “kummituslendude” tõttu toimuvat tarbetut saastamist. Euroopa Liidu eesmärk on 2030. aastaks vähendada välisõhus saasteainete heitkoguseid 55% ja saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus. Õigustatult tekkis küsimus, kas kehtivad reeglid tõesti toetavad Glasgow’s seatud eesmärke.

Uue arenguna sekkus nädala teises pooles arutellu Iiri odavlennufirma Ryanair. Nende seisukohaks oli, et väidetavad tühjad lennud on otsitud probleem, millega suurendavad Lufthansa-taolised ettevõtted kunstlikult piletihindu ja takistavad konkurentidel turule sisenemist.

Euroopa Komisjoni poolset vastulauset ning selgitust nõustus jagama Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi peadirektor Henrik Hololei.

Ryanair saatis pressiteatega Lufthansale avaliku vastuse, kus soovitab neil krokodillipisarad valamata jätta ja lahendusena lennupiletid odavamalt müüki panna. Kas mängus olid tõesti vaid Lufthansa ärihuvid ning probleem polegi nii tõsine, kui seda avalikkusele maalida üritati?