JUHTKIRI | Kaja ja Jüri, teil peab tekkima keemia

Kaja Kallase valitsusel algas täna uus, teine tegevusaasta. Nagu kirjutasime eilses Eesti Päevalehes, on Kallase kui peaministri reiting pehmelt öeldes halb. Tema erakonna reiting on natuke parem – viimase Norstati küsitluse järgi on Reformierakond napilt kõige populaarsem erakond. Ent valitsust tervikuna usaldasid eestimaalased detsembri seisuga peaaegu sama palju kui aasta tagasi eelmist valitsust – 49% vs. 52%. Võrreldes eelmise veebruari „mesinädalatega” (57%) on langus siiski märkimisväärne.

Kui aasta tagasi, vahetult pärast valitsusevahetust ei suutnud Jüri Ratas peaministrirollist välja tulla, siis praegu võib öelda, et ta on hakanud „Helmet tegema”. Valitsuse otsuseid vajavates küsimustes on Ratast viimasel ajal näha ja kuulda rohkem kui peaminister Kallast, kuigi ta pole isegi valitsuses.

Kuna Kallasele meeldib pigem välismaal valitsusjuhina särada kui kodumaal musta tööd teha, võiks selline rollijaotus isegi toimida, kui Kallas ja Ratas ajaksid ühte asja. Aga nad ei aja. Energiahüvitise küsimuses poldud kaugel koalitsiooni lagunemisest ja praegu koroonaasjades ajab Ratas ka Kallasest silmatorkavalt erinevat liini. SDE juht Indrek Saar ütles tabavalt: Ratas peaks ära otsustama, kas ta on koalitsioonis või opositsioonis.

Võib öelda, et Kallas ja Reformierakond on mõlemas teemas Ratasest ja Keskerakonnast ettevaatlikumad, aga ei ole seda ettevaatlikkust osanud väärtusena välja mängida. Kuigi näiteks energiatoetuste küsimuses on selge, et rahakülvamisega tuleb ka piiri pidada ja Keskerakond tahab raha tihti liiga lõdva randmega külvata.

Poliitmängud ei toida rahvast ega too jõukust. Ka uutele valimistele on kehv vastu minna paljude silmis läbikukkunud valitsuse osalisena.

Eesti vajab praegu, keset kolme kriisi, hästi toimivat valitsust, mis teeb ruttu lähiperspektiivis vajalikke otsuseid, aga mõtleb ka kaugemale järgmistest, 2023. aasta kevadel toimuvatest valimistest. Praegu meil sellist valitsust pole ja tundub, et opositsioonierakonnad pigem naudivad vaatamist, kuidas valitsuse populaarsus kahaneb, ega kibele praegu ise alternatiivset koalitsiooni moodustama.

Seepärast, Kaja ja Jüri, teil ei ole praegu paremat valikut kui koostöö klappima saada ja leida omavaheline keemia. Poliitmängud ei toida rahvast ega loo jõukust. Ka uutele valimistele on kehv vastu minna paljude silmis läbikukkunud valitsuse osalisena.