Muidugi, valitsus peab teavitama rahvast seal, kus on rahvas, ja hulga inimesteni Facebooki kaudu mugavalt jõuabki. Ent ainult osani.

Tuletame valitsusele meelde, et endiselt on olemas Eesti ajakirjandus sadade tuhandete lugejate-vaatajate-kuulajatega. Riigi esimene elanikega suhtlemise kanal olgu kodumaine ajakirjandus. Mitte sotsiaalmeediaplatvormid eesotsas Facebookiga, mille roll demokraatliku riigikorra hoidmises ja ka maksumaksjana on pehmelt öeldes vastuoluline.

Eesti poliitikud on andnud oma sõnumite edastamiseks Facebookile liiga keskse rolli. See on mitmel põhjusel vale suund.

Kui Eesti riigi tähtsate esindajate – peaministri, ministrite ja mitme ministeeriumi – esmaseks suhtlus- ja reklaamikanaliks on rahvusvahelised sotsiaalmeediahiiud, siis edastab riik kaudselt kahte valet sõnumit. Esiteks seda, et Eesti riik ei tee suurt numbrit sellest, et Facebook ja ka teised sotsiaalmeediahiiud ei suuda efektiivselt tõkestada oma platvormil valeinfo levitamist ja vaenu õhutamist. Teiseks seda, et Eesti riik ei hooli, et Facebooki jt panus meie maksutuludesse on võrreldes kohalike meediaettevõtetega tagasihoidlik, sest sisuliselt tegutsevad rahvusvahelised sotsiaalmeediahiiud väljaspool siinset maksusüsteemi.

Eesti riigi kommunikatsioonistrateegidel tasuks silmas pidada sedagi, et EL-i ja Facebooki suhted on viimasel ajal pingelised. Facebook peab EL-i andme-eeskirju liiga tülikaks ja äsja avaldatud aastaaruandes ähvardas koguni Euroopa turult lahkuda.

Me ei arva, et poliitikud ja riigiametid peaksid täielikult lõpetama oma sõnumite edastamiseks sotsiaalmeedia kasutamise. Probleem on selles, et sellele kanalile on antud põhjendamatult ja isegi ohtlikult suur roll.