Ulatuslik esemeline väljapanek lähtub Eesti Ajaloomuuseumi unikaalsetest kogudest, kuid kaasab ka parimad näited teistest muuseumidest ja erakollektsioonidest. Lisaks esemelisele osale, on võimalik osa saada klaasitootmise arengut tutvustavatest unikaalsetest arhiivikaadritest ja sellestki, kuidas valmistatakse klaasi tänapäeval Järvakandi klaasitehases.

Näituseruumist leiab ka põnevaid kogemusalasid, mis pakuvad võimalust mõelda kaasa klaasi väärtuse ja omaduste üle. Peeglid, seiklemine värviliste klaaside maailmas, klaasikillud – on ju klaas hapra iseloomuga. Lisaks klaasi kui materjali tajumisele pakuvad kogemusalad kindlasti võimalusi ennast klaasi ilu sees jäädvustada.

Klaasitootmine on Eestis toimunud läbi nelja sajandi, tegemist on meie pikima ajalooga tööstusharu, mis algas Hüti klaasikojas 1628. aastal. Maailmatasemele jõuti 1934. aastal, kui Johannes Lorup asutas Tallinnasse moodsa klaasitehase, kus hakati valmistama ka poolkristalli ja kristalli. Pärast nõukogude korra kehtestamist ettevõte natsionaliseeriti ja see sai uueks nimeks Tarbeklaas.

Kaasajal on Eestis ainsaks klaasitootjaks peamiselt klaastaarat valmistav Järvakandi klaasitehas.

Näituse kuraator on Anne Ruussaar, kujundus Anne Määrmann, Kristi Prinzmann ja OÜ DokoDoko, graafiline disain Marje Eelma, OÜ Tuumik Stuudio, teostus OÜ Motor Agency

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid