Margit Rüütelman: sorteerige see prügi ometi ära! Keskkonnaameti muudatus tooks kaasa vaid segaduse

Eestis on jäätmete lõpp-punkte – prügilaid – hetkel viis. Mõnikümmend aastat tagasi oli mitusada.

Need praegused viis ei jää just väga paljudele inimestele käiguteedele ja silma, aga nad on olemas. Ja kasvavad. Kehtiv prügiladirektiiv seab eesmärgiks järjest vähendada jäätmete prügilatesse ladestamist – kõigile mõistetavatel põhjustel – me peame nägema igas tootes materjale ja võtma võimalikult palju tekkivaid jäätmeid uuesti materjalina ringlusse.

Paljud Eesti inimesed on võtnud endale südameasjaks jäätmete liigiti kogumise, et saaks teha näiteks kasutatud PET-pudelitest uusi plasttooteid, klaaspurkidest uusi klaaspurke ning kartulikoortest komposti ja kääritusjääki. Kohalike omavalitsuste ülesanne on tekitada oma elanikele võimalus liigiti kogutuid jäätmeid üle anda. Meil on väga eeskujulikke omavalitsusi, kuid on ka neid, kes siiani tegelevad ainult segaolmejäätmete kogumise ja äraveo korraldamisega. Käitlusega tegelevad ettevõtted aga otsivad järjest enam uusi võimalusi, kus ja kuidas liigiti kogutud puhtaid materjale ringlusesse suunata.