Kristiina Ehin: lihtsas eestlases võib olla palju viha, ängi ja raevu

Raevul on omad põhjused ja selle pärast me inimesi ühiskonnast välja lõigata ei saa, ütleb armastatud luuletaja.

false

Pühapäevane Haapsalu paistab tühi ja vaikne. Üks ilma peremeheta kuts kihutab otsusekindlalt mööda peatänavat, mis paistab talvel veelgi lagedam kui suvel. Kus kõik inimesed on, mis nad õige teevad, mõtlen, linnakesele kiirelt tiiru peale teinud. Ent kui luuletaja Kristiina Ehin (44) koos ansambliga Naised Köögis kultuurikeskuse lava enda valdusesse saab, on saal ühtäkki rahvast täis. Algab Eesti riigi sünnipäevale pühendatud tuuri „Üks kõigi, kõik ühe eest” viimane kontsert.

Miks on Eesti suurimad luuletajad naised?

Ka naised, jumal tänatud! Naisi ei ole välja jäetud. See näitab head meie rahva kohta – naisi on hinnatud ja toetatud. Iga eduka naise taga seisavad tema pere ja sõbrad, tihti ka toetav abikaasa.
Kas olete valmis Eesti riigi eest surema?
See küsimus on mul peast läbi käinud. Olen silme eest läbi lasknud igasuguseid stsenaariume, varunud koju kriisiabikasti. Tänapäeva sõda võib ju eelkõige tähendada elektri ja infovahendite äravõtmist. Naiskodukaitse veebilehe „Ole valmis” olen läbi uurinud ja selle järgi tegutsen, kui vaja. Ma siiski nii väga loodan, et ei tule mingit sõda. See oleks hale nöök me kõigi elus, suur unistuste purunemine. Pärast seda morni pandeemiaaega ei tahaks küll istuda pimedas ja külmas kodus oma kriisikastikese otsas ja jagada lastele vett ja leiba. Haigete võimuahnete inimeste pärast ei tahaks enda ja oma pere elust päevagi ohverdada.
Olen patrioot, aga kindlasti mitte seda tüüpi inimene, kes kipub püssi alla. Kui midagi saab sõnaga paremaks muuta, püüan seda teha. Ema või isa olemine teeb sõjaohu veel palju õudsemaks, on alati teinud, väikesed lapsed vajavad vanemaid.