FOTOD | Tallinna Kunstihoone peamaja arhitektuurivõistluse võitsid KUU Arhitektid ja Pink
Vabaduse väljakul asuva Tallinna Kunstihoone peamaja läbib arhitektuuribüroode KUU Arhitektid ja Pink ideelahenduse järgi põhjaliku uuenduskuuri ning avatakse 2024. aastal maailmatasemel kunstikeskusena.
Tallinna Kunstihoone rekonstrueerimise arhitektuurivõistluse eesmärk oli valida parim sisearhitektuurne, kasutusfunktsioonile sobivaim lahendus, leida võimalus maa-aluseks laienduseks ning pakkuda Kunstihoone hoovialale funktsioone toetav ideelahendus.
Võistlusele kvalifitseerus kuus tööd ja auhinnafond oli 38 000 eurot. Võitja, arhitektuuribürood KUU Arhitektid ja Pink (meeskond: Kalle Komissarov, Tarmo Piirmets, Joel Kopli, Anni Leo, Juhan Rohtla), saab peapreemiana 12 000 eurot. Võistlusel pälvis teise koha MA Arhitektid ning kolmanda koha arhitektuuribüroode Vaikla Studio ning Studio 3 ühistöö.
„Ootasime töid, mis säilitavad ja eksponeerivad muinsuskaitse all olevaid säravaid väärtusi, kuid samas on julged ja loovad uue kvaliteediga külastuskogemust,“ kommenteeris Tallinna Kunstihoone juhataja ja arhitektuurivõistluse žürii esimees Paul Aguraiuja.
Žüriisse kuulusid Paul Aguraiuja (SA Kunstihoone), Elin Kard (Eesti Kunstnike Liit), Paco-Ernest Ulman (Eesti Arhitektide Liit), Toomas Adrikorn (Eesti Arhitektide Liit), Eeva Masso (Eesti Sisearhitektide Liit), Merle Kinks (Muinsuskaitseamet, hääleõiguseta liige) ja Toomas Laumets (rekonstrueerimise projektijuht, hääleõiguseta liige).
Žürii langetas otsuse konsensuslikult, pidades oluliseks hoones näituste korraldamise lihtsust, külastajate teekonna loogilisust ja kaalus kriitiliselt vastavust muinsuskaitse eritingimustele. Arhitektuurivõistlus korraldati koostöös Eesti Arhitektide Liiduga.
Vabaduse väljakul asuva Tallinna Kunstihoone kapitaalremont valmib 2024. aastal ning see võimaldab siin eksponeerida kunstimaailma tippnäitusi. Kunstihoone on suurim Eesti kunsti produtsent ja peamisi kodumaise kunsti tellijaid ning esmaesitlejaid.
Tallinna Kunstihoone oli 1934. aastal üks kahest olulisest kultuuriobjektist, mis rajati Eesti Kultuurkapitali rahaga. Tegemist oli moodsa ja riiklikult tähtsa ehitisega. Hoone toob ühe katuse alla riigi parima näitusepinna, tippkunstnike ateljeed, tänavatasandi äripinnad ja klubiruumid keldris. Sellisena on Kunstihoone töötanud juba pisut enam kui 85 aastat.