Tiitel „perelepitaja“ viitab, justkui hakkaks ta tegelema lahku läinud osapoolte lepitamisega ja suhte „remontimisega“, osapoolte tagasi kokku viimisega. Tegelikult tegeleb perelepitaja just lahku läinud peredega – eesmärgiga sõlmida kokkuleppeid tulevikuks – ega tegele minevikuküsimustega.

MIS ON PILDIL VALESTI?

SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Heateo Sihtasutuse ja Eesti Päevalehe ühine artiklisari otsib ideid, kuidas lahendada praeguse Eesti praktilisi sotsiaalseid kitsaskohti. Oma idee saab saata ühiskondlike algatuste inkubaatorisse NULA (nula.ee).

Tänu perelepitusele ollakse saavutatud kokkulepetega rohkem rahul kui näiteks kohtumenetluse järel. Kindlasti on saavutatud kokkuleppe täitmine tõhusam kui mis iganes elukorraldus, mis on pandud paika kohtuotsuse või määrusega.

Perelepitus on lapsi säästev viis lahku minna. Selle eesmärk on vanemlik suhtlus, mis arvestab lapse huve ja põhineb koostööl.

Raskustesse sattunud lapsed on palju tundlikumad ja kurb on mõelda, et nad kannavad koormana teadmist, et nende üle käib vaidlus ja võitlus. Iga lapse unistus on, et nende ema ja isa oleksid koos, et nende pere oleks terve.

Seega, perelepitus on minu ideaalnägemus ja juriidiline unistus perekonnaõiguslike vaidluste lahendamisel. Kuid siiski, kuigi perelepitus on ideaalne viis, siis reaalsuses tegeleb see valdkond siiski tagajärgedega. Juba lahku läinud peredega.

Ennetagem lahutusi

Põhiküsimused, millele peaksime keskenduma, on: kuidas ennetada lahutust? Kuidas tõsta kooselu ja paarisuhete väärtust? Kuidas väärtustada suhte hoidmist ja selle nimel töötamist? Mida me ühiskonnana saame ära teha, et lahutusi ja lahkuminekuid oleks vähem?

Peresuhete hoidmisega seotud teadmiste ja hoiakute kujunemine peab käima käsikäes täiskasvanuks ja lapsevanemaks kasvamisega.

Äärmiselt oluline on kujundada teadlikult sellist perepoliitikat, mis pakub peredele vajalikke teadmisi, oskusi ja toetab pingetega toimetulekut. Veelgi olulisem on neid teadmisi varakult kujundada.

Peresuhete hoidmisega seotud teadmiste ja hoiakute kujunemine peab käima käsikäes täiskasvanuks ja lapsevanemaks kasvamisega. Igas suhtes ja perekonnas tuleb ette raskeid aegu, oluline on osata kriisidega toime tulla ning arvestada ka oma lähedastega, pakkudes neile vajalikku tuge.

Terve riigi huvides on kujundada poliitikaid selliselt, et perede toimetulekuks, heaoluks ja õnneks oleks tagatud vajalikud arenguprogrammid-koolitused, et leiduks piisaval hulgal väljaõppinud spetsialiste-pereterapeute ning tugiteenused oleksid igal pool võrdselt kättesaadavad.

Siin tuleb tähtsustada ka kooli, sest sageli vallanduvad kodused probleemid just koolis ning kodused mured võivad põhjustada nii käitumisprobleeme kui ka õppeedukuse langust. On oluline, et igal lapsel oleks vajadusel võimalus saada abi koolipsühholoogilt või sotsiaalpedagoogilt.

Me peame ühiskonnana suunama oma jõud sinna, et meil oleks vähem lahutusi, rohkem austust paarisuhte säilitamise suhtes ning pingutaksime suhete hoidmise nimel.

MIS ON PERELEPITUS?

Perelepitaja on inglise keeles Family Mediator. Mediator tähendab otsetõlkes vahendajat. Seega on perelepitusteenus sisult vahendusmenetlus.

See on konfliktilahendus, kus lepitaja aitab erinevatel seisukohtadel olevatel partneritel leida ja sõlmida kokkuleppeid.

Seda pakutakse kooselu ja perekonnaga seotud vaidlustes, eelkõige abielulahutusest ja lahkuminekust tulenevates vaidlustes, ning põhiliselt varaga ning lastega seonduvates teemades.

Perelepitaja juhib pooltevahelist läbirääkimisprotsessi, et aidata osapooltel leida lahendusi erimeelsustele ning loob toetava keskkonna.

Seega - perelepitus on vahendus, mis aitab leida tüliküsimustes konsensust, keskendudes eelkõige laste huvidele ja vajadustele.

Perelepituse käigus toetab lepitaja erapooletu kolmanda osapoolena erimeelseid partnereid. Keskendutakse probleemide lahendamisele – ei otsita süüdlast ega lahata minevikusündmuseid, vaid keskendutakse tulevikule. Kuid sellele kõigele eelneb kahjuks peresisene konflikt.

Ma usun, et üks võtmeküsimus on suhtekoolituste laialdasem toetamine ning kättesaadavus. Seda tuleks teha võimalikult vara, ideaalis juba enne suhte algust.

Meil on Eestis neid, kes pakuvad suhtekoolitusi, paarikoolitusi. Meil pakutakse paarisuhte rahulolu edendamise programme nii neile, kellel on õnnelik paarisuhe või kes sooviksid panustada sellesse, et nende suhe sellisena ka püsiks, kui ka neile, kelle paarisuhtes on probleeme ning kes sooviksid omavahelist suhet parandada.

Nukumähkimise asemele suhtekoolitus

Miks mitte lülitada juba kooli õppekavasse vastav õpe või lisada sünnitust ettevalmistavasse perekooli – selle asemel, et nuku peal mähkimist õppida – moodul, mis keskendub just lähedussuhete arendamisele, hoidmisele ja väärtustamisele.

Erinevad pere- ja paarisuhetele keskenduvad koolitused õpetavad teineteisest lugupidavaid suhtlemisoskuseid, prioriteete paarisuhtes, stressiga toimetulekut ning stressi ja pinge mõju vähendamist lähisuhtele. Samuti püsiva ning õnneliku paarisuhteni jõudmist ja selle hoidmist.

Kuid kõik need koolitused on tasulised ning seetõttu piiratud kättesaadavusega. Leian, et on riiklik huvi, et meil oleks vähem lahutusi, ning seetõttu tuleks selle eesmärgi saavutamisse panustada ühiskondlikku ressurssi ning raha riigieelarvest.

Seega on minu juriidiline unistus (perelepituse laialdane kasutuselevõtmine) eelneva valguses justkui teisejärguline, keskendub tagajärgede pehmendamisele.

Prioriteet peab olema inimeste teadvuse tõstmises ning seda võimalikult varajases eas.

Tuleks välja töötada suhtekoolitusprogrammid igale vanusegrupile ning taotleda, et riik toetaks nendes osalemist. Riigi huvi peab olema suunatud peresuhete väärtustamisele ja lahkuminekute ennetamisele. See hoiab kokku riigi ressurssi perelepituse rahastamisel, kohtumenetluste läbiviimisel, aga hoiab ka meie ühiskonna tervena ning säästab lapsi.