Ent teisalt on ligi 7000 Vene teadlast ja teadusajakirjanikku nüüdseks kirjutanud alla sõja teisel päeval avaldatud pöördumisele, mis mõistab Putini sõja hukka. Hariduskoostöö kontekstis on oluline ka fakt, et Kremli propaganda läbi nägijaid ja sellele vastu astujaid on Venemaal kõige rohkem noorte hulgas.

Seega ei tohiks säärastele teemadele – tudengite õppima võtmine, kultuuri- ja vähemal määral ka spordikoostöö individuaalsel tasandil – täiesti mustvalgelt läheneda. Paljudel Eesti inimestel peaks veel meeles olema, kui olulised olid nõukogude okupatsiooni ajal väiksedki kontaktid vaba maailmaga. Need andsid lootust ja töötasid vastu sovetistumisele.

Eesti ülikoolid võiksid läheneda pigem juhtumipõhiselt. On ju Vene noori, kes vajavad ja väärivad oma põhjakoreastuvalt kodumaalt minema pääsemist. Ja on oportuniste, kes tahavad välismaale õppima minnes lihtsalt kõrvale hoida sõtta saatmisest, ning ilmselt ka neid, keda Vene eriteenistused saadavad luurama ja õõnestama.

Tartu ülikooli senati väitel pole ülikoolil võimalik juhtumipõhiselt läheneda, sest ülikool ei suuda kontrollida üliõpilaskandidaatide meelsust ega saa seda oma otsustes arvesse võtta.

Oleme optimistid: ükskord tekib neil võimalus kasutada Eestis kogetut ja õpitut oma kodumaal vaba ühiskonna ehitamiseks.

Ent Eestisse õppima kandideerivate Vene kodanike hulk ei pruugi praktikas kujuneda tohutu suureks, sest Venemaa ise teeb riigist välja pääsemise tavalistele inimestele keeruliseks. Seda enam peaks Eesti praegu püüdma jääda venemaalastele ja valgevenelastele – nii palju kui julgeolekukaalutlused võimaldavad – ihaldatavaks vabaks maailmaks. Maailmaks, kuhu pääsemist takistab esmajoones nende oma riigi diktatuur, mitte niivõrd Eesti. Oleme optimistid: ükskord tekib neil võimalus kasutada Eestis kogetut ja õpitut oma kodumaal vaba ühiskonna ehitamiseks.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid