Venemaa on Ukraina ründamisega toonud sõja kogu Euroopa õuele ning enamik riike, sh Eesti, mõtleb kaitsevõime tugevdamisele. Esimese otsuse suunata riigikaitsele erakorraliselt 380 miljonit eurot tegi valitsus jaanuaris. Sellest rahast läks suur osa kaitseväele laskemoona ostmiseks, kuid oma osa sai ka sisekaitse. Valitsus hakkas pärast seda, kui Venemaa ründas Ukrainat, ambitsioonikamalt tegutsema. Kaitseminister on pannud kokku Eesti kaitsevõime lisapaketi tööversiooni mahuga 470 miljonit eurot, mis suurendab järgmisel neljal aastal keskmise kaitse-eelarve 2,5%-ni SKP-st. Keskerakonna arvates on seda vähe.

Jaga
Kommentaarid