JUHTKIRI | Valitsus, ei tohi fookust kaotada

Eesti peab Vene agressiooni vastase poliitika kujundamise poolest olema Euroopas üks suunanäitajaid. Ja mitte ainult välispoliitiliselt, EL-i ja NATO aruteludes kaasa rääkides, vaid ka sisepoliitikas. Sest eks ole Euroopa Venemaale antav vastus paljuski iga liikmesriigi otsuste summa. Ei sobi teistelt nõuda seda, mida ise ei tee.

Riigisisestes otsustes saaks Kaja Kallase valitsus olla (veel) tõhusam ja otsustavam. Koos partneriga, kes üritab sõjaajal su seljataga teist koalitsiooni punuda, pole muidugi lihtne riiki valitseda. Aga kuna Jüri Ratase kavandatud võimupööre on praeguseks päevakorrast maas, siis seda enam saab ja peab keskenduma põhilisele: Ukraina toetamisele ja Eesti tugevdamisele.

Ent äsja riigikogu menetlusse võetud agressioonisümbolite toetamise ja vaenukõne kobareelnõu kohta meil on siiski Reformierakonnale üks etteheide. Vene sõjasümbolite keelustamiseks selgema seadusliku raami loomine on pakiline ja ühiskonnas laialdase toetusega teema, mis peab lahendatud saama aegsasti enne 9. maid. Vaenukõne keelustamine on seevastu vana teema, mis pole küll sõjasümbolitega täiesti teisest ooperist, kuid enne Venemaa kallaletungi polnud selles asjas ühiskondlikku üksmeelt. See hakkaks nüüdki pidurdama eelnõu menetlemist. Säärane kobareelnõude kasutamine on igal ajal halb poliitika ja praegu oleks eriti. Hea seegi, et viimaste teadete järgi on Reformierakond valmis vaenukõne osa eelnõust välja võtma.

Kavalad kobareelnõud on kohatud, Vene suursaadiku võiks ära saata kohe ja LNG-terminali otsustega ei tohi venitada.

Teine etteheide puudutab Vene diplomaatide küsimust. Nende Eestist välja saatmise puhul hoiab välisministeerium suhteliselt vaoshoitud joont: kui näiteks Leedu otsustas pärast Butša veresauna Venemaa suursaadiku välja saata, siis Eesti mitte, piirdudes alamate ametnike soovimatuteks isikuteks kuulutamisega. Välisministeerium väidab, et kui vähendada diplomaatilisi kontakte veelgi, poleks see Eesti huvides. Mitu Eesti eksdiplomaati ja poliitikut arvab seevastu, et Vene suursaadik tuleb kohe välja saata. Oleme samal arvamusel.

Kolmas etteheide on seotud Vene gaasi impordi küsimusega. Praegu saab Eesti uhkelt rääkida, et me juba ei impordigi Vene gaasi, aga see pole paraku lõpuni õige: Eesti kasutab alates aprillist Läti hoidlasse varutud gaasi, kuid otsust loobuda lõplikult Vene gaasist ei ole veel tehtud. Sellega tuleb kiirustada, et me poleks sügisel rumalas seisus, kus tuleb jälle hakata Venemaalt gaasi ostma.