FOTOD | "Kõrboja peremehele" pühendatud näitus küsib, kas metsad võivad muutuda kadunud maastikeks

Täna avati Tallinna Kirjanduskeskuse Tammsaare muuseumis näitus "Kadunud maastikud. „Kõrboja peremees“ 100".

„Tammsaare esimene romaan oli talle endale hästi isiklik teos,“ ütles Tallinna Kirjanduskeskuse direktor Maarja Vaino. „Romaani protomaastikuks on Koitjärve kant, kus Tammsaare elas läbi traagilise armastuse, tervisekriisi, Esimese maailmasõja puhkemise ning Eesti Vabariigi väljakuulutamise aja. Kõik need teemad kajastuvad ka romaanis.“

Installatsiooniline näitus on üles ehitatud metsa motiivile.

„Vend Jüri, kelle juures Tammsaare Koitjärvel elas, oli metsavaht. Ta hoolitses Koitjärve metsade eest väga heaperemehelikult, Tammsaare aga armastas metsas pikki jalutuskäike teha. Teise maailmasõja järel Koitjärve küla hävitati ning sellest on saanud kadunud maastik, millele viitab ka näituse pealkiri. Ühtaegu küsime oma näitusega, kas ka meie põlislaantest võivad saada kadunud maastikud, mis tulevikus eksisteerivad vaid fiktiivsete kohtadena,“ sõnas Vaino.

Külastajad saavad siseneda puude vahele, uudistada kadunud küla maketti ja lugeda Koitjärve kohta mälestusi.

„Kõrboja peremehe“ erinevaid kihistusi avavad lühikesed märksõna-tekstid, teada saab romaani kirjutamise loo ning selle, kes olid Tammsaarele lähedased Leeni ja Jakob Ploompuu.

Näitus jääb avatuks 31. märtsini 2023.

Näituse kuraator on Maarja Vaino, kujundaja Katre Rohumaa.